Teie ostukorv on tühi.
Murtudsüda roniv "Golden Tears"
Roniv murtudsüda "Golden Tears" - Dicentra scandens.
Mitmeaastane haruldane vääntaim aeda. Elegantsed võrsed on kaetud arvukate rippuvate, pehmest kollasest roosaka toonini, kobaratesse koondunud 2,5 cm pikkuste õitega. Heleroheline lehestik on kaetud karvakestega.
Taim vajab tuge, kasvab hästi põõsaste vahetus läheduses või puidust sõrestiku najal. Õitsemine kuni talvekülmadeni teeb ta pikaajaliselt väga meeldivaks. Üheaastased varred hukkuvad hilissügisel.
Taim talvitub, moodustades noore juurestiku, mida ei ole tarvis häirida. Optimaalse idanemistemperatuuri +10+20°C juures tärkavad võrsed 2-3 nädala pärast. Kasvab päikeselises kasvukohas või poolvarjus, hea drenaažiga aiamullas. Paremaks kasvuks on vaja rohket kastmist ja täiendavat väetamist. Taime kõrgus 200-300 cm.
1,0 g = 1400 seemet.
Kasvukoht: istutamiseks sobivad nii päikeselised kasvukohad, kui ka varjus olevad aianurgad, ainult, et siis hakkab taim õitsema hiljem.
Pinnas: ei ole pinnase suhtes kapriisne. Häid tulemusi võib saavutada kergetel, toitainerikastel ja 20-25 cm sügavuselt haritud mõõdukalt niisketel muldadel. Rõsketes kasvukohtades hakkavad paksenenud, lihavad juured mädanema. Istutusala tuleb ettevalmistada sügisel, kaevata maa 30-40 cm sügavusel läbi ja parandada kõdumullaga (3-4 kg/ruutmeetrile) ja täismineraalväetisega (20 g 10 l veele).
Hooldus: ei ole raske, kasvuaja jooksul 2-3 x toidetakse mineraalväetisega, rohitakse, aeg-ajalt kobestatakse mulda põõsaste juurest. Põuaperioodil vajab kastmist. Õigeaegne äraõitsenud õiekobarate eemaldamine pikendab õitsemist. Õrnad õied ja lehed võivad kannatada saada kevadistest öökülmadest. Sügisel võetakse ära kolletunud maapealsed osad, jäetakse 3-5 cm kõrgused kännukesed, maa multšitakse põõsaste alt turbaga 5-8 cm kõrguselt.
Paljundamine: põõsa jagamise teel, roheliste- ja ka juurte pistikutega. Põõsaid jagatakse ja istutatakse ümber kevadel (aprilli lõpp-mai algus) ja sügisel (septembris). Ümeristutamiseta võib ühel kasvukohal kasvada 5-8 aastat. Juurikas on väga habras ja vajab ettevaatlikku ümberkäimist väljakaevamisel ja jagamisel. Valmistada ette tükid 8-10 cm pikkusega, 3-4 võrsega ja istutatakse kohe alalisele kasvukohale. Istikuteks kasutatakse noori võrseid, mis võetakse varakevadel. Istikuteks võib ka võtta juure tükke, eri suurusega (10-20 cm). Need istutatakse kergesse, niiskesse mulda, kõige parem taimelavasse, 10 cm sügavusele.
Pinnas hoitakse niiskena. 3-4 nädala pärast ilmuvad idud. Juurdunud istikud viiakse alalisele kasvukohale järgmise aasta kevadel. Vajadusel tehakse seemnetest külvid sügisel või veebruaris-märtsis. Optimaalseks kasvutemperauuriks on +18 kraadi, tõusmed ilmuvad 20-30 päeva jooksul pärast külvi. Seemikud pikeeritakse ja kaetakse talveks lehtedega, õitsema hakkavad nad 3-l aastal.
Kasutamine: madalad murtud südamed sobivad laiali paigutatult istutamiseks lillepeenrasse, bordüüridesse, kinkudele,jne. Suurepärane murtud süda on kõige kaunim ühe suure põõsana. Murtud südame õisikud püsivad lõigatuna kaua värsked ja nad sobivad kenasti paljude kevadiste taimedega nagu: kitsekakar, nartsiss, kuutõverohi, tulbid jt.
Partnerid: head näevad välja koos meelespeade, valgete nartsisside, priimulate, epimeediumite ja sõnajalgadega.
Mitmeaastane haruldane vääntaim aeda. Elegantsed võrsed on kaetud arvukate rippuvate, pehmest kollasest roosaka toonini, kobaratesse koondunud 2,5 cm pikkuste õitega. Heleroheline lehestik on kaetud karvakestega.
Taim vajab tuge, kasvab hästi põõsaste vahetus läheduses või puidust sõrestiku najal. Õitsemine kuni talvekülmadeni teeb ta pikaajaliselt väga meeldivaks. Üheaastased varred hukkuvad hilissügisel.
Taim talvitub, moodustades noore juurestiku, mida ei ole tarvis häirida. Optimaalse idanemistemperatuuri +10+20°C juures tärkavad võrsed 2-3 nädala pärast. Kasvab päikeselises kasvukohas või poolvarjus, hea drenaažiga aiamullas. Paremaks kasvuks on vaja rohket kastmist ja täiendavat väetamist. Taime kõrgus 200-300 cm.
1,0 g = 1400 seemet.
Kasvukoht: istutamiseks sobivad nii päikeselised kasvukohad, kui ka varjus olevad aianurgad, ainult, et siis hakkab taim õitsema hiljem.
Pinnas: ei ole pinnase suhtes kapriisne. Häid tulemusi võib saavutada kergetel, toitainerikastel ja 20-25 cm sügavuselt haritud mõõdukalt niisketel muldadel. Rõsketes kasvukohtades hakkavad paksenenud, lihavad juured mädanema. Istutusala tuleb ettevalmistada sügisel, kaevata maa 30-40 cm sügavusel läbi ja parandada kõdumullaga (3-4 kg/ruutmeetrile) ja täismineraalväetisega (20 g 10 l veele).
Hooldus: ei ole raske, kasvuaja jooksul 2-3 x toidetakse mineraalväetisega, rohitakse, aeg-ajalt kobestatakse mulda põõsaste juurest. Põuaperioodil vajab kastmist. Õigeaegne äraõitsenud õiekobarate eemaldamine pikendab õitsemist. Õrnad õied ja lehed võivad kannatada saada kevadistest öökülmadest. Sügisel võetakse ära kolletunud maapealsed osad, jäetakse 3-5 cm kõrgused kännukesed, maa multšitakse põõsaste alt turbaga 5-8 cm kõrguselt.
Paljundamine: põõsa jagamise teel, roheliste- ja ka juurte pistikutega. Põõsaid jagatakse ja istutatakse ümber kevadel (aprilli lõpp-mai algus) ja sügisel (septembris). Ümeristutamiseta võib ühel kasvukohal kasvada 5-8 aastat. Juurikas on väga habras ja vajab ettevaatlikku ümberkäimist väljakaevamisel ja jagamisel. Valmistada ette tükid 8-10 cm pikkusega, 3-4 võrsega ja istutatakse kohe alalisele kasvukohale. Istikuteks kasutatakse noori võrseid, mis võetakse varakevadel. Istikuteks võib ka võtta juure tükke, eri suurusega (10-20 cm). Need istutatakse kergesse, niiskesse mulda, kõige parem taimelavasse, 10 cm sügavusele.
Pinnas hoitakse niiskena. 3-4 nädala pärast ilmuvad idud. Juurdunud istikud viiakse alalisele kasvukohale järgmise aasta kevadel. Vajadusel tehakse seemnetest külvid sügisel või veebruaris-märtsis. Optimaalseks kasvutemperauuriks on +18 kraadi, tõusmed ilmuvad 20-30 päeva jooksul pärast külvi. Seemikud pikeeritakse ja kaetakse talveks lehtedega, õitsema hakkavad nad 3-l aastal.
Kasutamine: madalad murtud südamed sobivad laiali paigutatult istutamiseks lillepeenrasse, bordüüridesse, kinkudele,jne. Suurepärane murtud süda on kõige kaunim ühe suure põõsana. Murtud südame õisikud püsivad lõigatuna kaua värsked ja nad sobivad kenasti paljude kevadiste taimedega nagu: kitsekakar, nartsiss, kuutõverohi, tulbid jt.
Partnerid: head näevad välja koos meelespeade, valgete nartsisside, priimulate, epimeediumite ja sõnajalgadega.
Eng.: Bleeding heart. Bot.syn.: Dicentra thalictrifolia Wall., Dactylicapnos scandens.
Juurdumine puhtas vermikuliidis.
Igaüks meist on olnud situatsioonis, kus meie juurduma pandud pistikud on hukkunud. Kui lehepistik oli terve, siis on juurdumisega seotud probleemid seotud õigete agrotehnika reeglite rikkumisega. Liiga raske mullasegu, otsesed päikesekiired, liigkuivus või liigniiskus. Kuidas täita kõiki nõudmisi juurte normaalseks moodustamiseks, kulutades selleks minimaalselt jõudu? Üheks võimalikuks variandiks on juurutamine puhtas vermikuliidis.
Vermikuliit - mineraalmaak, agrotehnikas kasutatakse vermikuliiti, mille fraktsioon on 1-2 mm. Nad kujutavad endast väikesi, kihilise materjali tükikesi. See on optimaalne keskkond pistikutele, ning väikestele taimedele.
Ilmsed eelised:
Õhu läbilaskvus: materjal, mis ei klompu ka pikaajalisel kasutusel.
Steriilsus: keskkond, kus ei arene seened ega hallitus. Te võite kindlad olla, et sellega ei satu teie kollektsiooni kahjurid ega haigused.
Kõrge tasemega niiskusmahtuvus: imedes endasse vett, annab vermikuliit seda tasapisi pistikutele, samal ajal loob kõrgema niiskustaseme.
Piisav taimedele kergesti omastatavate mineraalainete varu.
Kuna vermikuliit on kerge, õhku läbilaskev keskkond, ei mädane lehepistikud juurdumisel. Seda soodustab ka see, et vermikuliit eraldab niiskust tasapisi. Sellega seoses säilib ühtlane tase, mis on väga tähtis edukaks pistikute juurdumiseks. Langeb ära vajadus profülaktilisteks piserdamisteks infektsiooni ja kahjurite vastu, samuti pealtväetamine. Mineraalainete varust piisab pistikute kiireks juurdumiseks, või tervete, tugevate noortaimede arenguks. Nad arenevad keskmiselt 1,5 korda kiiremini, ning asetsedes puhtas vermikuliidis, koguvad hästi lehemassi. Võrreldes tavalises mullas juurdunud pistikutega, langeb märgatavalt hukkunud taimede protsent (10-20%-lt 1-2%-ni). Muidugi, need andmed on õiged, kui te juurutate terveid, mitte millegi poolt kahjustatud pistikuid. Kuna kasvuhoone tingimustes haigused progresseeruvad kiiresti, hukkub pistik, jõudmata juurduda.
Istutuseks on sobiv kasutada väikesi läbipaistvaid konteinereid, või ühekordseid klaase. Põhja pannakse vermikuliidi kiht ja niisutatakse. Madalale sügavusele pistetakse pistik, tema ümber olev substraat surutakse kokku. Suletud konteiner paigutatakse hajutatud valgusesse. Mõne päeva jooksul peale istutamist tuleb eemaldada kaanelt suured kondensvee tilgad. Kui vesi kondenseerub väikeste tilkadena, siis ei pea konteinerit avama enne, kui pistikud on juurdunud (ilmuvad uued lehed). Peale seda tuleb kindlasti hakata õhutama, võõrutades neid tasapisi kasvuhoone tingimustest.
