Juurpetersell "Alba"

Kultiveeritakse kahte liiki, juur- ja lehtpetersell. Lehtpetersell omab käharalehelist vormi. See taim armastab valgust ja niiskust. Kasvab hästi kergetel savikatel muldadel, mis on sügavalt haritud ja neutraalse reaktsiooniga. Külmakindel. Külvatakse aprilli lõpus, mai alguses. Külvinorm on 0,5-0,6 g/m2-le. Külvisügavus 1-1,5 cm. Ridade vahekaugus 20 cm. Tõusmed ilmuvad alles kolme nädala pärast. Seemnete tärkamise perioodil ei tohi lasta mullal läbi kuivada, muidu väheneb idanevus. Peale tõusmete ilmumist taimed harvendatakse, jättes taimede vaheks 2-5 cm. Lehtpeterselli lehti võib lõigata suve jooksul 30-40 päevaste vahedega. Põhiline koristus on septembris-oktoobris. Juurvilju säilitatakse niiskes liivas madala temperatuuri juures. Varase rohelise saamiseks kevadel võib juurikad jätta talveks mulda kattes nad turbaga.

Külv: lehtsordid külvatakse kevadel - aprilli keskpaigast mai alguseni; suvel - kuni juuli esimese dekaadini (võib külvata ka hiljem, kuni augusti teise dekaadini, kuid seejuures tuleb seemneid kindlasti leotada enne külvi 24 tundi vees või füsioloogiliselt aktiivsete ainete lahuses, nagu Epin; Kaaliumhumat - 0,1% lahus); talve alla - oktoobri lõpus. Juuresordid külvatakse aprilli lõpus - mai alguses. 
Seemnete külvinorm: 0,5-1,0 g/m2-le. 
Külvisügavus: rasketel liivsavimuldadel 1-2 cm, saviliivmuldadel 2,0-2,5 cm. Külvatakse ridadena, ridadevaheline kaugus 30-40 cm. Tehakse ka tihedamaid külve, ridadevahega 10-12 cm, sel juhul korjatakse taimed pealsete saamise eesmärgil üle ühe rea siis, kui taimede kõrgus on 15 cm. 
Muld: kohev, hea õhustatusega, kõdurikas saviliiv-, või liivsavimuld, sügava künnikihiga. Juurpeterselli on parem külvata teisel aastal sõnnikut saanud mullale, vastasel juhul juurikad harunevad. Lehtpeterselli võib kasvatada ka värskelt sõnnikut saanud mullas. Parimad eelviljad on kurk, tomat, sibul, varajane valge peakapsas, lauapeet, lillkapsas ja kartul. 
Kohe peale eelvilja koristamist sügisel peenestatakse taimejäätmed, 7-10 päeva pärast kaevatakse maa läbi 20-25 cm sügavuselt. Kui peterselli kasvatatakse roheliste pealsete saamiseks, võib kaevamise ajal mulda viia sõnnikut, kõdu või komposti. Kevadel viiakse läbi äestamine ja kui vaja, tehakse peenrad. Vajalik on mulda viia mineraalväetised: juurpeterselli sortidele: ammooniumsalpeetrit 10-20 g/m2-le, kaaliumsoola 15-20 g/m2-le, superfosfaati 20-25 g/m2-le. Lehtpeterselli sortidele: lämmastikväetist kuni 30 g/m2-le, kaaliumväetist 10 g/m2-le ja fosforväetist kuni 15 g/m2-le, võib lisada tuhka 120-150 g/m2-le.
Esimene harvendamine viiakse läbi 2-3 pärislehe faasis. Teine harvendamine 15-20 päeva pärast. Lehtpeterselli taimi harvendatakse reas nii, et taimedevaheliseks kauguseks jääb 3-4 cm, juurpetersellil aga 5-6 cm. Eemaldatud taimi võib kasutada toitude valmistamisel. 
Külvide hooldus seisneb rohimises, ridadevahelises kobestamises ja pealtväetamises. Esimene pealtväetamine viiakse läbi peale esimest harvendamist: ammooniumsalpeetrit 10-20 g/m2-le, kaaliumsoola 10-15 g/m2-le ja superfosfaati 15-20 g/m2-le, või siis kompleksväetist (soovitavalt lahustunud kujul) arvestusega 30-40 g/m2-le 10l vee kohta. Peale seda viiakse läbi veel kaks pealtväetamist kahenädalaste intervallidega. 
Koristus: lehtpeterselli lõigatakse esimest korda 2 kuud peale tõusmete ilmumist. Teine lõikamine viiakse läbi augustis, kolmas sügisel. Võib ka valikuliselt lehti lõigata vastavalt nende valmimisele. Sügisel väetatakse taimi kompleksmineraalväetisega (40-50 g 10l vee kohta). Taimed võib jätta mulda kuni kevadeni, et saada rohelisi pealseid. Juurpeterselli koristatakse septembri lõpus- oktoobri alguses kuni püsivate külmade saabumiseni. Väljakaevatud juurikad puhastatakse mullast, vanad lehed lõigatakse ära, jättes 1,0-1,5 cm varred. Säilitamiseks valitakse välja terved, suured juurikad.

Eng.: Root parsley. Suom.: Juurpersilja. Sven.: Rotpersilja, slätbladig persilja. Bot. syn.: Apium petroselinum L., Carum petroselinum Benth., Petroselinum hortense auct., Petroselinum sativum Hoffm., Petroselinum tuberosum, Petroselinum vulgare.