Rosmariin

Rosmariin - Rosmarinus officinalis.
Legendaarne taim, tuntud juba müütidest, suurepärane leid lõunapärase aktsendi loomiseks aias.
Taim on umbes 1-1,5 m kõrge. Lehti arvukalt, need asetsevad vastakult, pealt nahkjad, alt karvased. Õied on väikesed, koondunud tihedasse violetsesse õisikusse. Õitseb kevadel. Lõunapiirkondades istutatakse segaääriseks nõlvakute kinnitamiseks, kiviaedadesse. Keskvööndis kasutatakse suvel konteinerites kasvatamiseks, mis tuuakse plusstemperatuuridele jahedasse valgesse ruumi talvituma.
Agrotehnika.
Taim eelistab päikselist kohta ja lubjarikast hea drenaažiga mulda. Seemned külvatakse veebruaris-märtsis külvikasti kergesse mulda ja kaetakse 0,3-0,4 cm paksuse mullakihiga. Temperatuuril +12+22°С ilmuvad tõusmed kuu aja pärast. Seemikud pikeeritakse pottidesse.

Rosmariini sobib Eesti kliimaoludes kasvatada potitaimena toas, suveks (augusti lõpuni) võib istutada välja tuulevaiksesse kohta. Rosmariin oli juba iidsetel aegadel populaarne eeterlike õlide rikas taim. Kreeklased pühendasid ta jumalanna Veenusele. Usuti, et rosmariin teeb inimese lõbusaks ja õnnelikuks, vabastab halbadest unenägudest ja säilitab noorust.
Sooja kliimaga piirkondades kasvab avamaal ühel kohal kuni 20 aastat, saavutades 2 m kõrguse. Kõrgeid rosmariinipõõsaid kasvatatakse tihti hekkidena, lamanduvad vormid kasvavad aga küngastel. Valguse- ja soojalembene rosmariin on vähenõudlik, kuid ei armasta järske temperatuurikõikumisi ja ülemäärast kastmist, visates siis lehed maha. Külv kassettidesse ettekasvatamiseks märtsis, seemned idanevad +20°C juures nelja nädala jooksul. Istutus avamaale juunis taimetihedusega 40x30 cm.
Toitude maitsestamiseks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti väikeses koguses. Sobib eelkõige lihatoitudele, samuti tomati-, seene-, riisi- ja munaroogadele. Sobib sügavkülmutada.

* Mitmeaastane huulõieline maitse- ja ravimtaim kõrgusega 50-150 cm, igihaljas poolpõõsas. Paljundatakse seemnetega, ladvapistikutega või põõsa jagamise teel. Eesti kliimaoludes sobib kasvatada potitaimena toas, suveks (augusti lõpuni) võib istutada välja tuulevaiksesse päikeselisse kohta.
Külv ettekasvatamiseks märtsis, seemned idanevad +20°C juures nelja nädalaga. Istutus avamaale juunis taimetihedusega 40 x 30 cm.
Toitude maitsestamiseks kasutatakse värskeid ja kuivatatud lehti väikeses koguses. Sobib eelkõige lihatoitudele, samuti tomati-, seene-, riisi- ja munaroogadele. Sobib sügavkülmutada. Tee vähendab puhitusi ja soodustab seedimist. Mõjub vereringele ergutavalt, parandab mälu. Kodumaaks Vahemere kaljunõlvad. Lehed sisaldavad ligi 1,2% eetrlikke õlisid, 0,5% alkaloide. Vesileotis omab toniseerivat, põletikuvastast, sapivaevusi leevendavat ja valuvaigistavat toimet. Rosmariini vesileotisest tehakse ka vanni ja kompresse närvipõletiku ja külmetushaiguste korral. Välise abivahendina on väga effektiivne kuum mähis noortest pungadest. Reuma vastu võib hõõruda eeterlike õlidega ja teha vanne noortest võsudest. 2-3 supilusikat noori pungi ja lehti valada üle tulise veega, mässida marlisse. Kuuma padjakest kasutada valuvaigistava kuuma mähisena.
Valguse- ja soojalembene rosmariin on vähenõudlik, kuid ei armasta järske temperatuurikõikumisi ja ülemäärast kastmist, visates lehed maha. Suveks on soovitatav istutada potist ümber aeda (tuule eest kaitstud päikesepaistelisele soojale kohale) või viia päikesepaistelisele rõdule, et ei langeks eeterlike õlide sisaldus taimes. Kuumuses nõuab rosmariin rikkalikku kastmist; niiskusepuuduses kolletuvad tal alumised lehed. Massilise õitsemise perioodil lõigatakse rosmariini noored, tihedelt narmastega kaetud võrsed koos lehtede ja õitega. Kevadel, sügisel ja talvel hoida rosmariini valguseküllasel aknalaual, jahedas toas (õhurikas jahe +5+15°C talvetemperatuur tagab kompaktse põõsa ja rikkaliku õitsemise); kastes regulaarselt ja mõõdukalt. Rosmariini põõsast lõigatakse kevadel, tagamaks hea puhmastumise, jättes 3-4 varrelüli (sõlmevahet) eelmise aasta juurdekasvust. Kui täiskasvanud taime varred paljaks kooruvad, siis veebruarist-märtsini viiakse läbi noorenduslõikus (tavaliselt iga 7 aasta järel), lõigates oksad maakõrguselt maha. Suured rosmariinipõõsad võivad talvituda mitteköetavas kasvuhoones või keldris. Kui rosmariini ei istutata suveks aeda, siis vajaduse korral viiakse läbi varakevadel ümberistutus värskesse substraati; tavaliselt istutatakse ümber 2 aasta järel, aga tiheda juurekava korral igal aastal. Istutatakse pisut suuremasse potti viljakasse, huumusrikkasse, kobedasse substraati. Aktiivsel vegetatsiooniperioodil märtsist septembrini on vaja rosmariini toita mineraal- ja orgaaniliste väetistega; ta armastab kaltsiumit. Rosmariini pistikud lõigatakse suvel üheaastastelt võrsetelt pikkusega 10 cm, torgatakse poolenisti substraati ja multðitakse kõdumullaga; nad juurduvad kergesti. Rosmariini seemned külvatakse veebruaris-märtsis, seemikud hakkavad õitsema teisel aastal. Rosmariini kasutatakse edukalt bonsai kasvatamisel: temast on kerge vormida tiheda võraga puukest.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Rosmariin Teie kodus".

Eng.: Rosemary, dew of the sea. Suom.: Rosmariini. Sven.: Rosmarin. Pharm.: Folia anthos, folia roris marini.