Lehed on kortsus, rohelised, meeldiva spetsiifilise aroomiga. Lilled on väikesed, valged, kogutud tihedatesse harjadesse, mis asuvad võrsete tippudes ja lehtede kaenlas.
Õitseb juuli lõpus-augustis. Ta võib kasvada igal piisava valgusega pinnasel, kuid areneb paremini viljakal ja hästi niisutatud pinnasel.
Kasvukoht: valgust armastav, kuid talub ka varju. Sel juhul peab muld olema kuivem.
Muld: kasvab hästi kohevatel, viljakatel muldadel. Liiga niiske ja raske savikas muld ei sobi talle. Ta võib anda head saaki ka lubjatud muldadel, kuid õli, mis on saadud sellistest taimedest, on nõrgema aroomiga.
Hooldus: mündi padjandeid peab iga 3-4 aasta tagant noorendama. Selleks, et kaitsta münti külmumise eest, raputatakse sügisel peenardele kohev mullakiht, või kaetakse kuuseokstega, õlgedega või kuivade lehtedega. Taime pealtväetatakse varakevadel ja harunemise- pungade moodustumise faasis. Hooldus seisneb mulla kobestamises, mis kaitseb taime niiskuse liigse aurumise eest, parandab õhureþiimi ja hoiab ära mulla tihkestumise. Kastetakse vastavalt vajadusele.
Paljundamine: risoomitükkidega, millel on pungad, 3-5 leheliste pistikutega. Istutatakse varakevadel (aprilli lõpus- mai alguses) ja augustis.
Kasutamine: kasvu ajal ja õitsemise ajal eraldab väga meeldivat aroomi. Mündi padjandid on väga kaunid lillepeenra teises plaanis, moodustades tiheda fooni. Eriti hästi kasvab münt kohevatel liivastel muldadel astelpaju all. Tuleb meeles pidada, et münt on küllaltki agressiivne, kasvab kiiresti ja võib lillepeenrast teised taimed välja trügida. Seepärast on parem teda kasvatada konteinertaimena.
Eng.: Applemint, Round-leaved Mint. Suom.: Pyöröminttu. Sven.: Rundmynta, blötmynta, rundbladsmynta. Bot. syn.: Mentha rotundifolia.
* Esimesed tõendid õunmündi kasutamise kohta jäävad juba väga ammusesse aega. Teda oli mainitud kiilkirjas assüürlaste tahvlitel, teda leiti egiptuse vaaraode hauakambritest.
Taimele andsid nime iidsed kreeklased nümfi Meta auks, kes oli armunud Plutoni allmaariigi valitsejasse. Tema armukade abikaasa muundas kurbuse taime õrna, külma lõhna.
* Köögiviljaaed aknalaual.
Kui teile meeldib toiduvalmistamisel lisada maitsetaimi, siis tasuks aknalauale paigutada basiiliku, rosmariini, melissi, salvei, tüümiani jt taimede potid, et saaks neid ka talvel kasutada. Niimoodi on lemmikvürtsid pidevalt käepärast.
Köögis olev aknalaud on suurepärane koht taimedele: seal on õhk sageli niiskem, taimed aga alati silme all, siis ei unusta neid ka kasta. Enamus inimesi vaevalt tahab majja tervet maitsetaimede istandust, kuid paar potti salati ja nende maitsetaimedega, mida sageli kasutate, ei sega kedagi. Kuid ei tohi unustada maitsetaimi kärpimast, muidu lehed venivad välja ja potid koos taimedega ei näe meeldivad välja.
Kui teil puudub kogemus, siis alustage vähesest. Täitke mõned potid istutusmullaga, kokkusurutud pinnas peab ulatuma 0,5 cm poti servast allapoole. Standardsegu vürtsiaia jaoks koosneb piparmündipotist (kaevake paar taime koos juurtega aiast välja), petersellist (kasvatada seemnest), murulaugust (kaevake aiast põõsake) ja talisibulast (kasvatada seemnest).
Kastke ümberistutatud taimi, kuni nad juurduvad, siis edaspidi kord-kaks nädalas. Mis puutub külvidesse, siis siin on oluline jälgida seda, et muld oleks kuni tõusmete ilmumiseni pidevalt niiske. Piparmünti, murulauku ja peterselli lõigake vastavalt vajadusele, talisibula mugulad aga tõmmake maast välja. Ärge unustage kord-kaks nädalas taimi veega piserdamast. Alustades nendest alustest, võite edaspidi minna juba kaugemale.
Järgmine samm – see on salati kasvatamine: külvake seemned madalasse plastnõusse.
Kui teil jätkub ruumi 15 cm läbimõõduga potile, siis võite kasvatada minitomateid (nt „Venus“, „Bajaja“ jt).