Teie ostukorv on tühi.
Rukola laialehine, indau (Põld-võõrkapsas)
Indau (rukola laialehine).
Roheline ultrakiirekasvuline pikantse maitsega salatitaim, saak juba 14 päeva peale külvi. Kõige vanem salati kultuur. Soojaarmastav mitmeaastane taim, mis kasvatakse meie kliimas nagu üheaastane. Vitamiini- ja mineraalainetega rikkas. Hästi sobib juustuga. Kasvatakse aastaringselt.
1,0 g = 450-550 seemet.
Roheline ultrakiirekasvuline pikantse maitsega salatitaim, saak juba 14 päeva peale külvi. Kõige vanem salati kultuur. Soojaarmastav mitmeaastane taim, mis kasvatakse meie kliimas nagu üheaastane. Vitamiini- ja mineraalainetega rikkas. Hästi sobib juustuga. Kasvatakse aastaringselt.
1,0 g = 450-550 seemet.
Varavalmiv sort, idanemisest rohelise koristamiseni 14-15 päeva. Lehtede rosett on poolkõrgenenud, läbimõõduga 15–18 cm ja kõrgusega 18–20 cm. Keskmine kaal on 20 g. Leht on keskmiselt roheline ja veidi tükeldatud, nagu metsikul rukolal (Diplotaxis tenuifolia). Tootlikkus - 1,4-1,6 kg / m2.
Hinnatud suurepärase pähkli-sinepi maitse ja aromaatse poolest. Mahlased lehed on erinevate köögiviljade, puuviljade, juustu, liha, kala ja mereandide salatite lahutamatu osa, asendamatu vürtsikas lisand liha- ja kalaroogadele. Eeterlike õlide, C-vitamiini, PP-vitamiini, B-rühma, karoteeni ja mineraalsete ühendite omapärane kombinatsioon muudab selle kultuuri väga populaarseks.
Külvamine toimub aprillist augustini otse maasse, 1 cm sügavusele. See on ette nähtud kasvatamiseks avamaal, kilekatte all või potikultuurina aknalaual.
Eng.: Garden rocket salad, Arugula, Roquette. Suom.: Sinappikaali, rukola (salaatti). Sven.: Rucolasallat (Senapskål). Bot. syn.: Eruca vesicaria (L.) Cav., Brassica eruca L., Brassica erucoides Hornem., Crucifera eruca E.H.L.Krause, Eruca aurea Batt., Eruca cappadocica Reut.
Juba Muinas Roomas oli rukola populaarne vürtsikas taim, ja kasutati kui toniseerivat vahendit.
Hapukas-kirbed lehed sobivad hästi kokku teiste lehtköögiviljadega, kasutatakse salatites, hautatud köögiviljade garneerimiseks koos spinatiga. Rukolat lisatakse koorekastmetele makaronitoitude jaoks. Tänapäeval kasutatakse rukolat palju Vahemeremaade köögis. Näiteks, Itaalias lisatakse rukola lehti salatitesse, pastaroogadesse, pitsale, risottole. Rukolat võib kasutada basiiliku asemel pestokastmes. Ta omab väljendusrikast aroomi ja teravat sinepi-pähkli kõrvalmaitset. Kulinaarias kasutatakse ka rukola seemnetest valmistatud õli. Seda lisatakse juurviljade konserveerimisel.
Väga vähenõudlik ja külmadele vastupidav taim. Itaalias võib kasvatada aastaringselt, põhjapoolsemates maades võib külvata esimesel võimalusel ja otse avamaale.
Mida rohkem teda näpistada, seda paremini kasvab: hommikul võtad lehed, õhtul aga ilmuvad juba uued.
Maks, praetuna koos rukolaga tuleb väga maitsev, aga kui lõigata õhuke viil vasikaliha, pruunistada ja päris praadimise lõpus lisada seda taime, siis võib lihtsalt näpudki puhtaks lakkuda! Aroom on uskumatu! Ta on esimesena "valmis" ja kohe läheb salatisse koos redise, tomati ja veel üsna noorte salatilehtedega. Temperatuuril 18-20*C ilmuvad esimesed tõusmed 2-3 päevaga, massiliselt aga viiendal päeval. Aprilli-mai külvidega saabub saagiküpsus 27-35 päeval massiliste tõusmete ilmumisest. Rukolat võib kasvatada nii avatud kui ka kaetud krundil, külvates seemneid kas alalisele kasvukohale või ettekasvatades. Istikute meetod lubab ökonoomsemalt kulutada seemneid, ja saada varajasemat ja kõrgemat saaki. Külvatakse seemnetest või istutatakse maha istikud ridade vahega 30-40 cm, taimede vahega reas 10-15 cm. Võimalik on ka tihedam taimede paigutus, kui viiakse läbi õigeaegne taimede harvendus. Seda kasutatakse tavaliselt seemnete otsekülvi korral.
