Teie ostukorv on tühi.
Kaalikas "Saharnaya Golova"
Brassica napus L. convar. napobrassica
2.25€
Maksudeta: 1.85€
Maksudeta: 1.85€
Kaalikas ''Suhkrune Pea''.
Keskvalmiv sort. Viljaliha on tugev, kollane, magus. Sobib hästi pikaajaliseks säilitamiseks.
1,0 g = 300-350 seemet.
Keskvalmiv sort. Viljaliha on tugev, kollane, magus. Sobib hästi pikaajaliseks säilitamiseks.
1,0 g = 300-350 seemet.
On kohandatud kasvama põhjapoolsetel aladel.
Altpoolt meenutab naerist. Maitse poolest erineb naerist-on magus ja ilma kibeda maitseta. C vitamiini sisaldus on suurem kui kapsal, peedil ja porgandil. Kaalikas säilitab vitamiine kevadeni. Ravi eesmärgiks kasutatakse juurika mahla. On efektiivne röga korral ja toimib diureetikuna.
Kaalikas on kasulik kõhu kinnisuse korral, aga kaalika massi tarvitatakse lahtiste haavade ja haavandite raviks. Kaalika juurvili on laperguselt-ümar, ovaalne või ellipsi kujuline, küllaltki suur. Väliselt on kaalikas rohekas kollane, violettne või roosa, viljaliha kollane või valge. Juurvilja moodustab tugevalt paksenenud peajuure ülemine osa. Vegetatsiooniperiood kestab kaalikal 100-130 ööpäeva.
Juurvili kollane, ülemine osa on hallikas roheline, punakas violettse varjundiga, vormilt lapik või lapikümar. Keskmine juurvili kaalub 400-650 g , maksimaalne kaal on 4-4,4 kg. Viljaliha on kollane või tumekollane, tahke.
Kaalikas on külmakindel taim. Seemned hakkavad idanema 3-5 kraadi juures, optimaalne temperatuur on 16-18 kraadi. Mõõdukalt sooja ilmaga moodustuvad lehed ja juurvili kiiresti.
Kaalikas on nõudlik mulla niiskuse suhtes - ei talu liiga niisket ega liiga kuiva mulda. Kaalikale sobivad igasuguse pinnavormiga peenrad, isegi põhjapoolse kaldega peenrad. Kuid paremad on ühtlase kõrgusega peenrad.
Paremad eelkultuurid on porgand, peet, kartul. Vähem sobivad eelkultuurid on kapsas, naeris, rõigas ja redis. Kaalikat võib külvata või istutada valmiskasvatatud taimed.
Kaalikas kindlustab saagiga 25-30 päeva möödudes peale istutamist .
Taimede saamiseks külvatakse seemned mulda aprilli teisel poolel, külv kaetakse kilega. Mulla ettevalmistamine on sama, mis teistelgi köögiviljadel.
Orgaanilist väetist soovitatakse panna juba enne eelkultuuri kasvatamist, mineraalväetistest arvestatakse kaaliumväetisi 150-180 g, fosforit ja lämmastiku 90-120 g. Seemned külvatakse ja istikud istutatakse ritta. Sobiv ridade vahe on 40-45 cm, sobiv taime kaugus üksteisest on 18-20 cm.
Taimede hooldus seisneb regulaarses kastmises, mulla kobestamises - eriti on see vajalik tõusmete kasvamise perioodil. Tõusmete kasvuperioodil on vajalik kobestamine, et ära hoida mulla kooriku tekkimist.2-3 pärislehe faasis taimed harvendatakse,jäetakse alles tugevamad taimed, vahekaugusega 7-8 cm üksteisest. Lõplik vahekaugus on 18-20 cm. Hoolduse juurde kuulub ka kitkumine ja taimekahjurite tõrje. Varajaseks tarvitamiseks korjatakse juurikad, mille läbimõõt on 8-10 cm. Hilisem saak koristatakse enne sügiseste külmade saabumist-septembris või oktoobris, kindlasti kuiva ilmaga. Peale juurikate jahutamist paigutatakse need keldri korrusele või keldrisse.Kaalikat säilitatakse nagu peeti.Optimaalne säilitus temperatuur on 1-2 kraadi.
Saagi koristamine ja säilitamine.
Suviseks tarbimiseks koristatakse saaki valikuliselt, vastavalt juurviljade moodustumisele, 5-7 cm läbimõõduga viljad moodustuvad umbes 40-50 päeva pärast istikute mahaistutamist. Selles faasis on juurviljadel juba head maitseomadused, nad on küllaltki toitvad, sisaldavad rohkem C-vitamiini. Juurviljad, mis on ettenähtud kasutamiseks sügisel või talvel, koristatakse korraga, vegetatsiooniperioodi lõpus sellise arvestusega, et nad ei külmuks.
Saagi koristamist tuleb teha kuiva, päikeselise ilmaga. Lauakaalikas tõmmatakse kergelt mullast välja. Tervetel taimedel lõigatakse kohe (umbes 1 cm kõrguselt) lehed maha. Läbi lehtede toimub oluline niiskusekadu, ning mahalõikamata lehtedega juurviljad kaotavad kiiresti massi ja mahlakust. Samaaegselt lõigatakse maha ka telgjuur umbes 1 cm kauguselt juurvilja alaosast. Samal ajal sorteeritakse juurviljad kaubanduslikeks ja praagiks. Taimed, millel on paks muhuline juurvili ja suures koguses pakse külgjuuri kuulub praagi hulka, kuna tal on vi ljaliha paksem ja maitse kehvem kui standardsetel kaalikatel.
Saagi koristamise ajal, juurviljade puhastamise ajal mullast, ning nende asetamisel hoiuruumi, tuleb kaalikaga ümber käia ettevaatlikult, neid ei tohi loopida ega muul viisil vigastada - see kõik mõjub negatiivselt juurviljade säilimisele talvisel perioodil. Kaalikat säilitatakse keldrites eraldi kassettides, kus hoiutemperatuur on 0...+1°C (lubatakse temperatuuri langust kuni -0,5... -1°C), ning õhuniiskus 90-95%. Kaalikat võib edukalt säilitada ka kuiva põhjaga süvendites, mille võib kaevata ka avamaale, kus põhjavesi on madalal ja ei teki seisvat vett ega tulvavett. Kaalikas paigutatakse auku, kui maapinna temperatuur on vahemikus +5... +7°C.
Kaalika kasutamine meditsiinis.
Ravimotstarbel kasutatakse kaalikat nii toorena, aurutatuna praeahjus või vene ahjus. Kaalikas on väga kasulik kõhukinnisuse korral soolestiku motoorika tugevdamiseks. Antud juhul soovitatakse 2-3 korda nädalas tarvitada peeneks riivitud toorest kaalikat 100-150 grammi, või 250 grammi keedetud kaalikapüreed.
Ravi eesmärgil juuakse kaalikamahla kolmandik klaasitäit korraga kolm korda päevas, valmistades mahla vahetult enne tarvitamist. Eriti efektiivne on mahl rögalahtistava vahendina ja kuseeritust soodustava vahendina. Kaalikamahla kasutatakse ka põletushaavade ja nahamädanike korral. Kuna kaalikamahl on spetsiifilise maitsega, soovitatakse maitse parandamiseks lisada sõstra-, vaarika- või jõhvikamahla.
Rahvameditsiinis kasutatakse kaalikamassi halvasti paranevate haavade ja haavandite korral. Vees pundunud seemneid võib lastele anda leetrite korral, leotamisveega loputatakse desinfitseerimise eesmärgil suud ja kurku. Tuleb meeles pidada, et kaalikat tuleb ettevaatusega kasutada mao ja soolte põletikuliste haiguste korral, samuti neerupõletike korral. Sagedase ja rohke kaalika tarvitamise tagajärjel suureneb soolestikus gaaside hulk.
Eng.: Swedish turnip, Swede "Dalibor". Suom.: Lanttu. Sven.: Kålrot. Bot.: Brassica napus L. convar. napobrassica.
Juurviljade kasutamine kulinaarias.
Magusat ja mahlakat kaalika viljaliha võib kasutada toorena: riivituna koos porgandi, õunaga jne, lisades taimeõli, hapukoort või majoneesi.
Peale selle valmistatakse kaalikat küpsetatult, hautatult, praetuna, nii iseseisva roana, kui ka garneeringuna liha- ja kalaroogade juurde. Kaalikat kasutatakse ka koos teiste köögiviljadega vegetaarsetes- ja lihasuppides, nagu ka porgandit ja valgeid supijuuri. Kaalikat võib kasutada samade roogade valmistamisel, kui naerist.
Pikantne salat: Keskmise suurusega kaalikas, kaks muna, mugulsibul, soola, 200 g majoneesi, maitserohelist. Kaalikas kooritakse ja riivitakse suureteralise riiviga.
Lisatakse tükeldatud munad ja sibul, lisatakse pisut soola, seejärel majonees, segatakse, pannakse salatikaussi ja kaunistatakse maitserohelisega.
Püreesupp kaalikast kartuli ja kapsaga: 500 g kaalikat, 400 g kartulit, 300 g kapsast, 5sl rohelist hernest, hapukoort, maitse järgi soola. Kaalikas, kartul ja kapsas keeta, suruda läbi sõela ja lisada köögiviljapuljongit kuni soovitud paksuseni. Enne lauale andmist lisada roheline hernes ja hapukoor.
Piimasupp kaalika ja kabatðokiga: 200 g kaalikat, pool liitrit piima, 1 väike porrulauk, 100 g kabatðokki, 2sl koorevõid, soola. Kaalikas ja porrulauk riivida ja küpsetada võis. Lisada keeva piima sisse, lisada kabatðok ja keeta kuni valmimiseni.
Köögiviljade, kaunviljade ja seente puljong: 1kg värsket kapsast, 2 kartulit, 3 sibulat, 1 peterselli juur, 1 selleri juur, 1 porrulauk, 1 porgand, 1 kaalikas, 1 klaas herneid, 0,5 klaasi ube, 2-3 kuivatatud seent, 20 g toiduõli ja 2l vett. Sibul lõigata peeneks, panna potti, lisada õli ja kuumutada kuni kuldkollase värvuseni. Lisada vesi, panna tervelt potti peterselli ja selleri juurikad, tükeldatud porgand, kaalikas, porru, kapsas, seened, kartul, eelnevalt leotatud herned ja oad, ja keeta vaiksel tulel kuni köögiviljad on valmis. Kui vett keeb vähemaks, võib keeva vett juurde lisada. Leem kurnata, köögiviljad kasutada aga garneeringuks.
Kaalikas kartuliga: 400 g kaalikat, 5 keskmise suurusega kartulit. Pestud ja puhastatud kaalikas lõigata kuubikuteks, kallata üle väikeses koguses keeva veega ja keeta, kuni kaalikas on poolküpse. Lisada kartuli kuubikud, sool, keeta kuni täieliku valmimiseni, tampida pehmeks. Serveerida, kaunistades maitserohelisega. Võib kasutada ka garneeringuna.
Hautatud veise- või lambaliha köögiviljadega: 1 kg liha, 2 porgandit, 2 peterselli juurt, 2 kaalikat, 2 sibulat, 1 kg kapsast, 6sl rasva, soola, pipart, rohelist peterselli või tilli. Tükeldatud veise- või lambaliha vasardada, maitsestada soola ja pipraga. Lõigata tükkideks petersell, porgand, kaalikas, mugulsibul ja kapsas. Kuumutada rasv poti põhjas, kallata poti põhja köögiviljad, peale panna liha, katta liha omakorda teise kihi köögiviljadega ja puistata peale soola. Kallata peale pool klaasitäit kuuma vett ja hautada väikesel tulel 2-2,5 tundi valmimiseni. Serveerimisel lisada peenestatud rohelist peterselli või tilli.
Garneering kaalikast: Kaalikad koorida, lõigata viiludeks, lisada veidi keeva vett, katta pott kaanega ning keeta väikesel tulel. Keetmise asemel võib kaalikaviilud kupatada väikese koguse vee ja taimeõliga. Valminud kaalikaviilud kallata üle piimaga segatud jahuga, lisada jahtunud lihapuljong või vesi, maitsestada soola ja suhkruga ja lasta keema.
Kaalikas porgandi ja õuntega: 50 g kaalikat, 50 g porgandit, 20 g õuna, 5 g sojaõli, 2 g jahu, 1 g rohelist peterselli või tilli, soola, suhkurt. Kaalikas ja porgand pesta ja puhastada, loputada, lõigata kuubikuteks, keeta väikeses koguses vees, kuhu on lisatud soola ja suhkrut. Keetmise lõpus lisada puhastatud ja peenestatud õun. Sojaõli hõõruda ilma rasvata pannil pruunistatud jahuga, lahustada kuumas leemes, kallata köögiviljadele, lisada maitse järgi soola ja suhkurt. Anda lauale, puistates peale peenestatud rohelist peterselli või tilli.
