Kurk "Telegraph Improved"

Salatikurk "Telegraph Improved".
Inglise klassika: pikk, sile ja veatu!
Keskvarajane (50-55 päeva) salatisort. Taim on tugevakasvuline, emasõitsemistüübiga.
Vana sordi parandatud versioon, mis saavutas populaarsuse juba 1897. aastal. 
Antud sort sobib ideaalselt kasvatamiseks nii kasvuhoones kui ka avamaal. 
Viljad on tumerohelised, pikad (kuni 40 cm), õrnad, mahlased, magusad, täiesti ilma kibeduseta, õhukese koorega. Viljaliha on krõmpsuv, õrn ja praktiliselt seemneteta. 
Sordi väärtus: kõrge saagikus, suurepärased maitseomadused, haiguskindlus.
Soovitatakse tarbida värskelt ja erinevate salatite valmistamiseks.

* Kurgi külvamiseks peetakse parimateks neid eelidandatud seemneid, mille idu moodustab poole seemne pikkusest.
Eelidandatud seemneid tohib panna ainult niiskesse mulda - kuivas mullas need hukkuvad. Kurkide kasvatamisel kile all ei soovitata kilet taimedelt kohe eemaldada.
Ereda päikese korral tuleks taimi avatud õhuga harjutada vaid mõne minuti kaupa. Täielikult võib need avada pilvise ilmaga. Kui kurkide õitsemine viibib, tuleb kastmist vähendada.
Kurkide väetamiseks võib segada lehmasõnniku ja kanasõnniku lahuseid. Seejuures peaks taimede kasvu alguses väetises domineerima lehmasõnnikulahus, hiljem aga kanasõnnikulahus.

Proovige üsna lihtsat, kuid saagikat kurkide kasvatamise viisi.
Peenrale kaevatakse iga 0,5 m tagant 30-35 cm sügavused augud, täidetakse need sõnnikuga ja pealt kaetakse mullaga. Ettevalmistatud auku külvatakse ringikujuliselt 5-6 seemet. Pärast rikkalikku kastmist laotatakse otse peenrale polüetüleenkile, mis surutakse servadest kinni puitklotside, telliste vms abil. Iga augu kohale tehakse kilesse väikesed (10-15 cm pikkused) ristlõiked-õhutusavad. Tulemusena luuakse kile all seemnete idanemiseks head tingimused - kõrge õhutemperatuur ja niiskus. Kui kurgitõusmed hakkavad lehtedega kilet puudutama, tuleb lõikeid kiles laiendada. Selle kasvatusviisi väärtus seisneb selles, et kurgi juurestik on pidevalt soojas ja taimedele luuakse soodsad tingimused. Edaspidi hakkab kogu taime maapealne osa paiknema kilel ja rikkalikult viljuma. Kilet ei eemaldata peenardelt hooaja lõpuni. Taimi kastetakse ja väetatakse perioodiliselt.
Saagikoristusel ei tohi kurke rebida, need tuleb lõigata noaga. Kurgivarred on väga rabedad ja tundlikud. Viljade rebimisel need kahjustuvad, mis võib peatada taime arengu. Kurkide korjamisel tuleb samuti hoolikalt jälgida, et ei astutaks vartele ega muljutaks neid. Kurgid tuleks lõigata varre (viljavarre) keskelt.
Täiskasvanud vääte ei tohiks kurkide korjamisel tõsta ühest kohast teise, eriti aga keerata neid teisiti, kui need lamavad. Reeglina on väätide lehed pööratud oma pinnaga valguse poole; kui need aga keerata allapoole, püüavad lehed võtta endist asendit, et pöörata end "näoga" valguse poole, ja see võib neid nõrgestada sel määral, et need hakkavad kolletuma, nende viljaalged lakkavad kasvamast, väät muutub väheviljakaks või täiesti viljatuks.
Kurkide korjamisel eemaldatakse kindlasti kõik moondunud ja ülekasvanud viljad, kuna need pidurdavad tervete viljade moodustumist.
Kurke ei tule korjata päeva keskel, vaid varahommikul, kui peenar on veel kastest niiske ja kurgid on prinkid.

Kurgid taluvad halvasti juurekaela kastmist. 
Proovige järgmist originaalset kastmise ja väetamise viisi: kurgipeenrale rajatakse miniatuursed puuraugud, mis paigutatakse üksteisest meetri kaugusele. Nende rajamiseks kasutatakse metallist õllepurke, mille põhi on meisliga välja löödud.

* Mesilaste meelitamiseks mesilastolmlevate hübriidide juurde võib taimi piserdada nõrga suhkrulahusega (1 tl suhkrut 1 l vee kohta).
Kasulik on suve jooksul mitu korda puistata kurgipeenrale (taimi muldamata) värsket kobedat viljakat mulda 1-2 cm kihina, ajastades selle töö orgaanilise väetamise ajaks. Kurgi kasvatamisel kasvuhoones on väga oluline hoida kuumaga kõrget õhuniiskust. Selleks võib piserdada kurgikasvuhoone teeradasid ja seinu veega.

Kasvuhoonetes on mugav kasvatada kurke "spiraalil".
Selle meetodi puhul tõmmatakse kasvuhoone katuse alla trossid, millel ripuvad alumiiniumtraadist (läbimõõduga 8 mm) PVC-kattega spiraalid. Sellised spiraalid on trossilt kergesti eemaldatavad ja konksude abil sinna riputatavad. Pärast kurgiistikute istutamist kasvuhoonesse võetakse spiraal trossilt, keritakse see ettevaatlikult taimedele nii, et iga kurgi vars jääks spiraali sisse, seejärel riputatakse spiraal trossile. Kogu hooaja vältel tuleb jälgida, et taimed ei väljuks spiraalist, ja õigeaegselt suunata ladvaosa spiraali sisse. Sellist toestusviisi võib kasutada ka tomatitel. Alumiiniumtraadist spiraal on palju töökindlam kui nöör.

Kurke kasvatades tuleb meeles pidada, et külvide liigne tihedus võib viia taimede vastastikuse rõhumiseni, kasvu ja arengu pidurdumiseni, viljakandmise hilinemiseni, saagikuse vähenemiseni ja viljade kvaliteedi halvenemiseni. Seetõttu harvendatakse taimi pärast esimese pärislehe ilmumist.
Harvendamisel ei tohiks taimi välja tõmmata, vaid parem on need lõigata mulla tasapinnalt. Pärast harvendamist multšitakse kurgitaimi turba või saepuruga 2-3 cm kihina. Kui harvendamisega hilineda, venivad taimed välja, annavad hiliseid külgvõrseid ja saak väheneb.
Eelistatav on kobestada kasvanud kurkide peenraid hargiga, mis torgatakse taimeridade vahele ja tõmmatakse kohe välja, tegemata mingeid liigutusi külgedele. Selline kobestusviis avaldab positiivset mõju mulla pealmises kihis asuvale kurgi juurestiku arengule.
Enne õitsemist on kurke parem kasta hommikul, õitsemise ja viljakandmise ajal aga õhtul. Pilvise ilmaga kastmisnormi veidi vähendatakse, kuid muld ei tohi olla kuiv.
Et suurendada saaki ja kurgihakatiste kiiret valmimist, tuleb taime peaväädid laotada tühjadele kohtadele, kinnitada haruliste keppidega maa külge ja puistata üle mullaga. 
Juurestiku moodustamiseks ja taime toitumise tugevdamiseks tuleb peenikesed võrsed, millel pole viljaalgeid, ära lõigata, külgvõrsed aga näpistada tagasi 35-40 cm pikkuselt.