Kähar peakapsas (Savoi kapsas) "Predzvest"

* Ehituselt on savoi kapsas sarnane valgele peakapsale, kuid erineb temast tugevalt kähardunud lehtede, kapsapea kohevuse ja õrna maitse poolest.
Pead võivad olla erinevat kuju: lapikümar, ümar, ovaalne ja koonuseline. Lehed on erinevat tooni rohelised, mõnedel sortidel ka violetsed.
Nõuded kasvutingimustele on samad mis valgel peakapsal. Siiski on savoi kapsas pisut leplikum, kasvab igasugusel aiamullal, ei vaja erilist väetamist.
Talub hästi halbu kliimatingimusi, ning on vastupidavam ka öökülmade suhtes. 
Savoi kapsast hinnatakse kõrgelt tema toite- ja dieetiliste väärtuste poolest. Tema pead sisaldavad valke, mineraalaineid, E ja C vitamiini, karotiini, tiamiini, riboflaviine,
kaaliumsoolasid, fosforit ja rauda. Kapsapea sisaldab ka manniitpiiritust, mis asendab diabeetikutele suhkrut, ning mis teistes kapsastes puudub, samuti sinepiõli ja fütontsiide.
Ta on rikas aminohapete, süsivesikute ja pektiinainete poolest. See kapsas on väga kasulik lastele ning vanuritele. Ta on hea diureetilise toimega, ning alandab vererõhku. 
Savoi kapsas on aiapidajate seas vähelevinud, kuna säilib mitte üle kahe kuu.
Kuid paljud ei tea, et teda võib jätta talvel peenrasse otse lume alla. Jaanuaris- veebruaris aetakse lumi kapsapeadelt laiali, kapsapead võetakse üles ja hoitakse mõned minutid külmas vees.
Savoi kapsast võib valmistada esimesi ja teisi roogasid, kasutada salatites, pirukate täidistes. Hapendamiseks ta ei sobi.

Eng.: Savoy cabbage. Suom.: SAVOIJINKAALI. Sven.: Savoykål. Bot.. Brassica oleracea L. convar. capitata (L.) Alef. var. sabauda L.