Šalottsibul "Camelot" F1 (punane)

Šalottsibul "Camelot" F1 - Allium ascalonicum.
Talvekindel, ühel kohal võib kasvada kuni 5 aastat. Suve jooksul saab 2-3 saaki rohelist. Pealsed on õrnad, püsivad kaua värsked, ei kolletu kiiresti. Maitse on meeldivalt poolterav. 

* Sibul on kulinaarias ilmselt kesksel kohal. Mõnda teist köögivilja võib armastada või mitte ja seepärast süüa kas iga päev või haruharva. Ilma sibulata ei saa hakkama vist peaaegu ükski erinevate köökide klassikaline retsept: suppidest kuni pirukateni välja! Armastatuim kultuur arvukatest sibula plejaadidest on paljudel rahvastel aristokraatne šalott... 
Šalotti ei peeta ilmaasjata aristokraatlikuks – sibul on õrn, mahlane, maitsev ja aromaatne. Eriti hindavad teda gurmaanid – arvatakse, et šalott ei ei varjuta teiste toiduainete peent maitset.
Šalottsibul on väga sarnane harilikule söögisibulale, kuid veidi väiksem. See-eest säilib ta suurepäraselt! Moodustab hulgaliselt võsusid, ühes pesas võib olla neid 30 tükki ja rohkemgi. Lehed on peenemad kui söögisibulal, naaskeljad, ere-rohelised, 20-40 cm pikad, õrnad ja aromaatsed, salatisse väga sobivad! Peamine aga - kaua aega nad ei muutu puiseks.
Veel üks hea omadus - varajasus: peale mahapanekut kasvavad nad kiiresti, 25-30 päevaga saab juba rohelisi pealseid lõigata, sibul ise valmib 70-80 päevaga (20-30 päeva varem kui harilik söögisibul).
Šalott on väga saagikas. Rohelisi pealseid saab kuni 5 kg/m2, sibulaid 3 kg. Samas on sibulad külmakindlad – nad võivad külmuda, kuid pärast järk-järgulist sulamist kasvavad edasi nagu poleks midagi juhtunud. Sugugi vähemtähtis pole hea säilivus: ei kuiva ära, ei idane toatemperatuuril, säilib probleemideta uue saagini. Sel sibulal on lühike puhkeperiood, seepärast sobib talviseks ja varakevadiseks ajatamiseks. Aga kui panna šalott maha juba sügisel, saab pealseid 10-15 päeva varem kui harilikul söögisibulal. Kui aga panna maha juulis-augustis, saab sügiseks suurepärase rohelise sibula saagi (hariliku söögisibulaga selline asi läbi ei lähe). 
Kevadel pannakse šalott maha võimalikult vara - niipea kui muld on veidi sulanud. Kui muld on piisavalt niiske ja külm (+8+10°С), toimub intensiivne juurte kasv, mis edestab lehtede kasvu. Hilisem mahapanek pole soovitav - muld on kuiv ja soe, selle tulemusel lehtede kasv ületab juurte oma ja taimed hakkavad kannatama vee- ja toitain ete puuduse all. Sibulad jäävad aga väikeseks, valmivad halvasti (saadakse palju jämeda juurekaelaga sibulaid, suureneb ka sibulakärbse kahjustuse oht. 
Šalott moodustab suure roheliste lehtede roseti, seepärast vajab piisavalt valgust. Ridade vahe peab olema 30-50 cm, taimede vahe reas 10-20 cm (mida väiksemad mahapandavad sibulad, seda tihedam istutus).
Šalotti saab kasvatada ka 20x20 või 30x30 cm skeemi järgi. Et saada suuremaid sibulaid, tuleb lõigata šalott mitmeks osaks, kuna ühest suurest sibulast, millel otsake ära lõigatud ja jagades sibula osadeks, võib saada kuni 10 istutusühikut, millest kasvavad suured 3-4 pesalised sibulad, kaaluga 150-170 g. Sibulad pannakse maha 5-6 cm sügavusele, nii et nende peale jääks 2-3 cm mulda. Liiga madal istutus põhjustab sibulate maast väljasurumise, eriti just rasketel muldadel. Kui aga panna liiga sügavale, ei valmi uued sibulad hästi ja jäävad ka pisikeseks.
Kuidas hooldada šalotti?
Kohustuslik on kobestada sibulate ümber mulda, et ei tekiks mullakoorikut. Kindlasti tuleb kasvuperioodi I poolel kasta ja väetada. Väetamine juulikuus on väheefektiivne (lämmastik on lausa kahjulik). Juuli I dekaadis või normeerida sibulate arvu pesas. Ettevaatlikult puhastada muld taime ümbrusest ja eemalda koos võrsetega 2-3 sibulat, jättes alles 2-3 (sibulad kasvavad siis suuremad). 
Koristatakse peale lehtede kolletumist. Ei maksa koristamisega ka venitada, saak sellest ei suurene, küll aga väheneb säilivus. Lehed kuivavad hästi, neid võib palmikusse punuda, aga ka lihtsalt ära murda ja panna sibulad kasti.
Šalott säilib paremini temperatuuril 0°С või +1°С ja 60-70% õhuniiskuse juures. Kui aga peab hoidma soojas, siis võib teda puuderdada puutuha või kriidiga.

Eng.: Scallion. Suom.: Salottisipuli. Sven.: Schalottenlök. Bot.: Allium cepa L. var. ascalonicum.