Mägisibul "Kiviaed" (segu)

Mägisibul hübriidne "Kiviaed" (segu) - Sempervivum hybrids.
Taimed meenutavad oma välimuselt miniatuurseid vesiroose. Eriti sobivad alpinaariumi, kiviktaimlasse ja on täiesti kohased ka lihtsalt peenras kivide vahel. Vähenõudlikud mulla ja niiskuse suhtes. Seemned tärkavadb temperatuuril +18+22 kraadi 20-30 päeva jooksul. Kõrgus 5-10 cm. Taimede vahe reas 10 cm. Reavahe 10 cm.
Külv: veebruarist aprilli esimese pooleni.
Istutus: mais, juunis.
Õitsemine: juunis.

Nimetus: tuleneb ladinakeelsetest sõnadest "semper"- alati, ning "vivus"- elus, mis tähendab, et taim on võimeline säilitama ennast ka äärmuslikes tingimustes.
Õitsemise ajal meenutab mägisibul hauduja kana, ümbritsetud rohkearvuliste tibudega, siit ka populaarne ingliskeelne nimetus "Hens and Chickens"- "hauduja kana tibudega". 
Mägisibulaid on väga palju erineva kuju ja värvusega. Keskaegse Euroopa elanikud istutasid oma majade rõhtkatused mägisibulaid täis, selle mälestuseks on säilinud ka ühe liigi nimetus - katusmägisibul (Sempervivum tectorum). Inglismaal kasutati seda taime kui elusat katusekivi.
Kasvukoht: kõik liigid vajavad hea valgusega kasvukohta kuid võivad leppida ka kerge varjuga. Varjus kaotavad taimed kompaktsuse, nende lehed muutuvad kahvatu-roheliseks, venivad välja. 
Muld: arenevad hästi igasugusel kultiveeritud mullal, mis pole niiske. Eelistatud on kuivad, vaesed, liivased mullad. Kui muld sisaldab liigselt toitaineid, moodustavad taimed küll suurema roseti, kuid värv on kahvatum kui tavaliselt, ning taimed on väiksema talvekindlusega. Kõikide liikide jaoks on sobilik muld neutraalne või kergelt leeliseline.
Istutus: taimed istutatakse nii, et nende vahekaugus suurtel oleks 10-15 cm ja väikestel liikidel 3-5 cm. Aasta pärast täidavad tütartaimed mullapinna.
Hooldus: seisneb õigeaegses umbrohu hävitamises ning õitsenud õisikute eemaldamises koos surnud leherosetiga. Mägisibulat kastetakse vaid korra- peale istutamist. Niiskes mullas hakkavad alumised lehed mädanema. See on esimene märk liigsest niiskusest.
Paljundatakse tavaliselt vegetatiivselt, seemnetega paljundamine ei ole otstarbekas, kuna enamikel liikidel tekib isegi palju tütartaimi. Nende eraldamist ja istutamist viiakse tavaliselt läbi kevadel, vahel ka suvel. Väga väikesed rosetid pannakse ettekasvatuspeenrasse, suuremad otse kasvukohale vahekaugusega 10 cm. Seemned külvatakse veebruaris- märtsis mitte sügavamale kui 1mm. Idanevad temperatuuril +20°C. Tõusmed ilmuvad 3-5 päeva pärast. Tõusmeid hoitakse valguse käes, kaitstes otseste päikesekiirte eest. Alalisele kasvukohale istutatakse juuni lõpus- juulis.

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Meeste armastatud taim".

Eng.: Houseleek, hens and chicks. Suom.: Mehitähti. Sven.: Taklök.