Lõvilõug suur (värvide segu)

Kasvuala: õitseb massiliselt avatud päikesepaistelises kasvukohas kuid võib kasvada ka poolvarjus. Ei talu tuuletõmbust. Eelistab viljakat parasniisket savikat mulda. Talub lühiajalist kuivaperioodi kuid reageerib hästi kastmisele ja mineraalväetistega väetamisele mida tehakse 2-3 korda enne õitsemist. Vähese niiskuse korral haigestub ja kängub eriti istikueas. Et pikendada õitsemist tuleb äraõitsenud õied eemaldada. See soodustab uut võrsumist. Vastupidav kergetele külmadele. 
Haigused ja kahjurid: haigestub juuremädanikku, varremädanikku, roostesse, tõusmepõletikku, septorioosi, ebajahukastesse, kalla nematoodi. Taimi kahjustavad täid, lestad, ripslased. Rooste korral tekivad lehe siseküljel alguses kollased või roostepruunid täpid mis hiljem muutuvad pruuniks. Profülaktikaks hoiduge tihedast istutusest, aga kastmisel jälgige, et vesi ei satuks taimele. Haiged taimed tuleb kohe eemaldada. 
Paljundamine: seemnetega ja pistikutega.
Taimed on kergele külmale vastupidavad, tõusmed ja karastatud taimed taluvad külma -3-5°C. Seemned võib külvata avamaale talve alla kuid sel juhul hakkavad taimed õitsema hilja, augustis sellepärast on parem taimed ette kasvatada.
Seemned külvatakse märtsi keskpaigas, kõrged ja keskmised sordid vajavad kahekordset pikeerimist. Külviks ja pikeerimiseks valmistatakse kerge mullasegu, kergest mättamullast ja kõdust võrdsetes osades.
Seemned idanevad aeglaselt, temperatuuril +20+22°C ilmuvad tõusmed 10-14 päeva pärast. Tärkamisel vajavad seemned valgust sellepärast ei kaeta neid mullakihiga. Tõusmed pikeeritakse turbapottidesse 3x3 või 4x4 cm.
Peale pikeerimist esimesel nädalal on taimed väga tundlikud mullaniiskuse suhtes (võivad nakatuda tõusmepõletikku) sellepärast neid ei kasteta vaid piserdatakse pulvarisaatoriga. Esimene väetamine täisväetisega (5-8 g nitrofoskat 10 l vee kohta) tehakse 7-10 päeva peale pikeerimist, teine-10-12 päeva peale esimest.
Paremaks põõsa hargnemiseks soovitatakse ladva kärpimist peale 5-6 pärislehe moodustamist 3-4 lehe kohalt. Taime latvu võib kasutada pistikuteks. Istikueas saab eristada tumedavärvilisi ja heledavärvilisi sorte. Tumedavärvilistel sortidel on õievarre lähedal lehed tumedamad kui heledaõielistel ja lehesooned on punakad.
Kui soovite koguda seemet siis pidage meeles, et seemne valmimine ei toimu üheaegselt. Kõige enne valmivad seemned alumistes seemnekambrites. Tavaliselt visatakse ülemine kolmandik varrest minema. Võetakse alumised kaks kolmandikku kui nad on kollakas-pruunid. Seemneid tuleb korjata ettevaatlikult kuna seemnekambrid avanevad kergesti ja seeme võib maha pudeneda. 1g =4000-8000 seemet. Seeme idaneb 3-4 aastat.
Peale seemnete võib paljundada ka pistikutega. Pistikud juurduvad kergesti liivas, sel juhul hoitakse emataimi talvel ruumis. Seda meetodit kasutatakse harva ainult mõne käharõielise vormi paljundamisel. Istutusnõuded: avamaale istutatakse karastatud taimed mai teisel dekaadil, taimede vahe 15 cm kuni 50 cm olenevalt sordist.
Lõvilõug kasvab kõige paremini viljakal, õhurikkal, kergel keskmiselt savikal mullal happesusega PH 6-7, mis on sügavalt 30-40 cm haritud. Tahavad päikeselist kasvukohta kuid võivad kasvada ka poolvarjus.
Kasvuala: kasvatatakse peenral, gruppidena, äärelillena, põõsaste all, rõdudel, aiavaasides, potilillena, lõikelillena ja ajatatakse. Lõikelillena säilivad vees 7-14 päeva, kõik õied avanevad. Lõikelilleks on parem võtta koos pungadega kui varrel on avanenud alumised õied.
Taimed mis on sügisel istutatud pottidesse ja viidud ruumi on kaua ilusad.