Varajane hübriid, vastupidav jahukastele. Kasvatatakse varakevadise ja sügisese saagi saamise eesmärgil. Kasvuperiood 30-40 päeva. Lehed õhukesed, rohelised, roosakate roodudega ja roosa leherootsuga. Külvatakse märtsis või septembris (tihedamalt kui teised sordid ja hübriidid).
1,0 g = 100 seemet.
* Spinati kodumaa on Aasia (vana Pärsia).
Spinati lehed on väga valgurikkad (34%), suures koguses vitamiini C (37-72 mg/100 g), B1, B2, karotiini (kuni 4 mg/100 g), aga samuti raua ja fosfori ühendeid. Peale selle sisaldab ta vitamiine K,P,E, kaaliumsooli, kaltsiumi, magneesiumi ja joodi. Kaasajal kasvatatakse spinatit laialdaselt Ameerikas, Lääne-Euroopas, aga samuti Hiinas ja Jaapanis. Noori spinatilehti kasutatakse toorelt, keedetult või hautatult ja muidugi konserveeritult. Kõige Spinati mahl on väga heade dieetiliste omadustega. Pestud spinat rikneb ruttu, sellepärast tuleb teda pesta alles enne kasutamist. Spinatit keedetakse soolase vees 7-10 min. Et spinat säilitaks keetmisel oma värvuse tuleb keeta teda lahtises nõus ja rohkes vees (3-4 liitrit 1 kg spinati kohta) suurel tulel. Spinatit ei tohi hautada koos hapuoblikaga kuna spinat kaotab värvuse ja muutub puiseks. Spinati mahl on heaks naturaalseks värvaineks: ta annab toidule rohelise värvuse.
* Spinat - vitamiinide ladu.
Väga hinnatud köögiviljakultuur kõrgusega 30-50 cm. Külmakindel, kannatab külma kuni -6°C. Varju taluv. Kultuur on nõudlik toiteaineterikka mullastiku ja niiskuse suhtes. Kõrge temperatuur kutsub esile õitsema mineku, aga lühike päev pidurdab lehetde arengut. Sellepärast on kõige optimaalsem külvi aeg mais-juuni alguses.
Külvinorm on 3-4 g/m2-le, külvisügavus 2-3 cm. Ridade vahe 25-30 cm. Taimede vahe peale harvendamist (2 pärislehe faasis) 10 cm.
Hooldus seisneb rohimises ja kastmises. Saaki koristatakse 20-40 päeva pärast.
Spinat sisaldab suurel hulgal organismile vajalikke toitaineid. Tema lehtedes on vitamiine C, A, B1, B2, B6, E, D2, PP, P, samuti valke, fosforit, rauda, kaltsiumit.
Vitamiinide sisalduselt ületab ta tunduvalt rohelisi köögiviljakultuure ja maitsetaimi. Viies spinati toiduratsiooni, ennetab ja pidurdab ta paljusid maohaogusi. Tänu suurele raua sisaldusele kasutatakse spinatit mitmete verehaiguste ravis.
* Millised on spinati kasvutingimuste nõuded?
Spinat on lühipäevataim, külmakindel, vähenõudlik, kuid eelistab niiskeid, viljakaid neutraalse reaktsiooni ja hea valgustusega muldi.
Eestis sobib teda kõige paremini külvata suve teisel poolel, kui ta annab palju rohelust.
Kevadel külvamisel moodustab taim väikseid lehti, õitseb valgete ööde ja kuumade ilmade tõttu kiiresti.
Teistes piirkondades võib seda varakevadest otse maasse külvata iga 2 nädala järel ja saada kogu suve noort rohelist massi.
See on üks varem valmivaid rohelisi taimi – spinat on tarbimisvalmis pärast 25-päevast idanemist.
Vajalik söötmisala on 7 x 15 cm, seega külvatakse kohe harva.