Elegantne toalill kõrgusega 40-50 cm. Floristid kasutavad lõikelillena kompositsioonides. Seemned külvatakse märtsis-juunis kohale (+18+20°C).
Populaarne elegantne taim interjööri. Tema nõtked, allapoole painduvad võrsed moodustavad õhulise rohelise põimiku ja lubavad asparaagust kasutada ampeltaimena või lilleseadetes lõikena. Lehed lineaarsed, läikivad, helerohelised. Suvel ilmuvad väikesed, valged, aromaatsed õied, milledest hiljem tekivad erkpunased marjad - "pärlid".
Asparaagust on kerge kasvatada. Eelistatud on mõõduka valgustusega või poolvarjuline kasvukoht, optimaalne õhutemperatuur on +18..+22°C, kerge viljakas muld; suvel sage piserdamine ja kastmine, regulaarne väetamine, talvel mõõdukas kastmine. Suvel võib taime viia õue, poolvarjulisse kasvukohta.
Seemned külvatakse kevadel kohevasse toitaineterikkasse mulda, ning kaetakse kergelt. Seemneid leotatakse eelnevalt kaks ööpäeva soojas vees. Kuni tõusmete ilmumiseni kaetakse valgust mitteläbilaskva materjaliga, ning kindlustatakse hea ventilatsioon. +20°C juures ilmuvad tõusmed 3-4 nädalaga. 7-8 cm pikkused seemikud pikeeritakse ükshaaval 8-10 cm läbimõõduga pottidesse. Noori taimi tuleb kindlasti kaitsta otseste päikesekiirte eest. Täiskasvanud taimede ümberistutust tehakse kevadeti vaid juhul, kui juured hakkavad taime potist välja lükkama.
* Asparaagust kasutatakse laialdaselt ruumide kaunistamiseks potilillena, amplites ja võredel ja spaleeridel. Selle potilille heaks väljanägemiseks tuleb saada võimalikult palju taimevarsi. Tema oksi kasutatakse lillekimpudes Kultuurtaimena kasvatatakse tihedamini sulgasparaagust (Asparagus plumosus) - see on poolpõõsas hargnevate okstega mis moodustavad suure puhma. On olemas mitu vormi. Varred ripuvad allapoole ja on kaetud peenikeste lehtedega, mis on poole sentimeetri pikkused. Õitseb septembris-oktoobris, õied valged, väikesed lühikesel õieraol. Peale tolmlemist moodustuvad punased marjad. Noori taimi pole vaja toestada, aga vanu küll.
Nõeljas asparaagus (Asparagus benussimus) on väga sarnane sulgasperaagusega kuid tema nõeljad lehekesed on pikemad ja peenemad ja neid on vähem. Võrsete pikkus on kuni 1,5 m.
Sprengeri asparaagus (Asparagus sprengerii) või tihedaõieline (Asparagus densiflorus) on lamanduv poolpõõsas, tugevalt hargnev 1,5 meetri kõrgune. Õied on lõhnavad, valged või roosad, katavad kogu võrset; igas punases viljas on üks seeme.
Asparagus medeoloides (Asparagus medeoloides) on mitmeaastane "medeoloi" - see on kaunis kõrge tugevate hargnevate võrsetega tema äralõigatud võrsed säilitavad kaua värskuse isegi ilma veeta.
Asparaagus püstine (Asparagus racemosus) omab pikki kuni 2 meetrit võrseid, tema nõeljad lehed asuvad varrel kimpudena õied on ereroosad.
Liaanasparaagus (Asparagus falcatus) omab kõige pikemaid ja jämedamaid varsi. Looduses on nad kuni 15 meetrit, läbimõõt 1 cm, talveaias või kasvuhoones kuni 4 meetrit. Juurestikust arenevad kiiresti võrsed millel asetsevad pikad (8 cm) nõeljad lehed gofreeritud äärtega. Vanusega muutuvad nad tumedamaks. Talub hästi lõikust ja moodustab kahara põõsa. Väikesed valged õied on kogutud kohevasse õisikusse.
Asparaagus pole nõudlik taim: teda on kerge kasvatada, kasvab hästi valges kohas, moodustab kena rohelise puhma, vajab temperatuuri (mitte alla +10°C), talvel +15+18°C, vajab niisket õhku. Optimaalne kasvutemperatuur vegetatsiooni perioodil +20+22°C. Pidev kõrge temperatuur võib aga taime hävitada. Sellepärast tuleb suvel õhku niisutada. Kasvab poolvarjus ja päikese käes kuid otsest päikesekiirgust tuleks ära hoida ja otsida talle kergelt varjuline koht. Aktiivse vegetatsiooniperioodi jooksul kevadest sügiseni peab kastmine olema ühtlane ja mõõdukas (kastmiste vahel peab muld saama kuivada), talvine kastmine peab olema vähene. Vahel võib kasutada altkastmist. Ümber istutatakse kevadel; noori taimi istutatakse ümber igal aastal, vanemaid harvem (2-3 aasta tagant kui juurestik on poti täielikult täitnud).
Soovitame järgmist mullasegu: mättamuld, lehemuld, kõdu ja liiv (2:1:1:1). Ümberistutamisel ei tohi kahjustada juurestikku. Väetatakse märtsist augustini 2 korda kuus sõnnikuleotise ja mineraalväetisega. Paljuneb kergesti põõsa jagamisega (igal aastaajal), pistikutega ja seemnetega. Põõsast jagada on parem ümberistutamise ajal, iga taimeosa peab omama vähemalt üht võrset. Rohelisi võrseid kasutatakse pistikuna. Pistikuid tehakse alates veebruari teisest poolest kuni juunini; taimed juurduvad 1-1,5 kuud.
Asperaaguse seemneid tuleb leotada enne külvi soojas vees (võib lisada ka kasvustimulaatorit) 2 päeva vahetades aeg-ajalt vett. Seemned külvatakse kergesse mulda ja kaetakse kerge mullakihiga. Külvid piserdatakse üle pulvarisaatoriga. Pott kaetakse klaasiga ning mulla temperatuur peab olema +24+27°C. Külve tuulutatakse iga päev võttes klaasi pealt ära ja klaas kuivatatakse. Kuivanud mulda tuleb piserdada, seemned idanevad 3-6 nädalat. Kahjustuste või liigse jaheduse korral tekib hallmädanik, liigse kastmise korral tekib juuremädanik, liigse soojuse ja kuivuse korral kolletuvad ja langevad lehed, valguse puududsel kõverduvad võrsed kolletuvad ja hävivad. Kuivas ja soojas õhus võivad tekkida täid ja lestad. Ta talub halvasti mõningaid keemilisi ühendeid, seega tuleb kahjurite tõrjel enne väikesel oksal katsetada kas taim talub antud tõrjevahendit.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Toalilled ja nende kasulik energeetiline mõju".
Eng.: Asparagus Sprengeri, Sprenger's Asparagus Fern. Suom.: Häntäparsa. Sven.: Hängsparris. Bot. syn.: Asparagopsis densiflorus Kunth, Asparagus sprengeri Reg., Protasparagus densiflorus Oberm.