Maasikas "C-141" F1

KÜLVAMINE.
Esmalt tuleb ette valmistada pinnas. Külviks sobib kerge niiskust hoidev muld neutraalse happesusega, aga võib kasutada ka rabaturba segusid. 
Külvipott ei tohi olla sügav (mitte üle 5-7 cm). Suuremahulised kuivavad kaua pärast kastmist ja seemned võivad ära mädaneda. Substraadi pind tasandatakse, seejärel jaotatakse seemned 1 cm kaugusele üksteisest. Mullaga katta pole vaja. Peale külvi kastetakse pihustiga, pott kaetakse klaasi või kilega. Algul asetatakse pott pimedasse kohta, aga võib jätta ka valguse kätte. Erilist tähelepanu tuleb pöörata temperatuuri reþiimile, tähtis on seda hoida +18+20°С juures. Vahel asetatakse külv aknalauale, aga veebruaris – märtsis ei ole seal eriti soe, kõigest +14+17°С. See tõttu seemnete tärkamine hilineb, vahel võivad need ka mädanema minna.
Järgmine tähtis operatsioon – külvi igapäevane õhutamine. Klaas või kile eemaldatakse mõneks minutiks, pööratakse teine külg, seejärel kaetakse kast taas klaasi või kilega (kuiv pool jääb alla poole). Kui seda ei tehta siis võivad tõusmed minna mädanema liigsest niiskusest ja neile langevatest vee tilkadest. Esimeste idulehtede täieliku väljaarenemiseni pole lisa kastmist vaja. Järgides kirjeldatud reþiimi hakkavad taimed kasvama 7-15 päeva pärast, sõltuvalt  tingimustest. Madala temperatuuri puhul võivad tõusmed hakata kasvama 15-20 päeva pärast, kasvamine on ebaühtlane ja võib venida terve kuu. 
TÕUSMETE HOOLDUS.
Peale idulehtede arengut hakatakse tõusmeid järk-järgult harjutama palju kuivema toa õhuga. See on vahest üks viimane oluline moment istikute kasvatamisel, edasine on kõik palju lihtsam. Külvikasti õhutatakse iga päev, pikendades pidevalt lahti oleku aega, kuni lõpuks mõne päeva pärast eemaldatakse kate lõplikult. Seda oleks parem teha pilves ilmaga. Kuni pikeerimiseni seisneb hooldus regulaarses niisutamises pulverisaatoriga (kastekannuga ei ole soovitatav kasta, sest seemned on väga väikesed ja kogemata võib nad kastist välja uhuda). Et vältida tõusmete väljavenimist, asetatakse külvikast kõige päikselisemasse kohta. Temperatuuri hoitakse sellel perioodil +18+25°С juures.
PIKEERIMINE.
Pikeerimist tehakse, kui tõusmel on 1-2 hästi arenenud pärislehte, see on umbes 4-5 nädalat peale tärkamist. Selleks kasutatakse 7-10 cm diameetriga potte, mis täidetakse sama seguga, mida kasutati seemnete külvamisel. Pikeeritakse ettevaatlikult, sest pistikud on sel perioodil veel küllaltki väikesed. Peale pikeerimist niisutatakse pihustiga, 2-3 päeva hoitakse otseste päikesekiirte eest varjus.
PISTIKUTE HOOLDAMINE.
Umbes nädal pärast pikeerimist viiakse läbi esimene väetamine. Selleks on hea kasutada lahustuvaid väetisi, mis sisaldavad põhilisi toite-elemente (lämmastik, fosfor, kaalium) ja mikroelemente. Edaspidi väetatakse kord nädalas, kastmiste vahel. Pistikuid kastetakse regulaarselt, parasjagu nii palju, et mulla pind ära ei kuivaks. Hästi juurdunud pistikud on palju vastupidavamad temperatuuri kõikumistele, sel perioodil võib hoida +14+25°С. Istutusperioodil ei ole taimed haigustele vastuvõtlikud, mida aga ei saa öelda kahjurite kohta. Eriti armastavad maasikataimi lestalised. Kohe esimeste nakkustunnuste ilmnemisel tuleb istikuid töödelda. Tootmiskasvuhoonetes soovitatakse 1 kord nädalas läbi viia profülaktiline töötlemine, vaheldumisi erineva toimega preparaatidega. Enne avamaale istutamist peab pistikuid kindlasti karastama, et taimed paremini juurduks ja suudaks vastu panna võimalikele kevadistele külmadele.

ISTIKUTE KASVATAMISE KESTUSED.
Soovitatakse järgmisi tähtaegu istikute kasvatamiseks (Eesti oludes):
1. Seemnete külv – veebruari keskel-lõpus (tubastes tingimustes). Pistikute pikeerimine – märtsi lõpus. Avamaale istutamine – mai algusest mai lõpuni, sealjuures istikutel on 4-6 hästi arenenud pärislehte. Viljakandmine – juuli keskelt külmadeni.
2. Seemnete külv – mai algul (külvi hoitakse kuni tõusmete ilmumiseni toas, seejärel viiakse kasvuhoonesse ). Pistikute pikeerimine – juuni esimene pool (peale pikeerimist jäetakse pistikud kasvuhoonesse 1-2 nädalaks, peale juurdumist võib nad, kas jätta kasvuhoonesse või viia avamaale ja panna koos istutuspotiga mulda, poolvarjulisse kohta). Avamaale istutamine – augusti esimene pool. Viljakandmine – augusti lõpust järgmise aastani.

Neile kes kasvatavad istikuid müügiks, soovitatakse järgmisi tähtaegu:
1. Seemnete külv toimub kasvuhoones, jaanuari teisel poolel (seejuures kasutatakse lisa valgustust kuni pikeerimiseni). Pistikute pikeerimine – veebruari lõpus. Aprilli lõpus on istikud valmis realisatsiooniks. Sealjuures on realiseerimise alguseks taimedel esimesed õied, mis tõstab nende hinda.
2. Teine tähtaeg on sama, mis hobiaednikel. Selle tähtaja puhul pistikud pikeeritakse juunis kasvuhoones vabanenud kohtadele, peale kevadist istikute kasvatamist. Istikud realiseeritakse augustis – see on soodsaim aeg.

Strawberry F1 "C-141".