Superfosfaat granuleeritud

Granuleeritud superfosfaat. 
1 kg = 33 m2.
Granuleeritud fosforväetis on ette nähtud taimede kevadiseks ja sügiseseks väetamiseks nende aktiivse kasvuperioodi alguses ja kestel. Kasutada vaid juhul, kui on kindlaks tehtud vajadus.
Kasutamise soovitused: granuleeritud superfosfaat puistata ühtlaselt maapinnale ja segada mullaga. Enne taimede külvamist (istutamist) väetatakse koos lämmastik- ja kaaliumväetistega.
Väetise optimaalne kasutamisaeg on märtsist kuni novembrini.
Väetamisnormid: avamaaköögiviljad - 30-50 g/m2,
kasvuhoone köögiviljad ja dekoratiivtaimed - 40-50 g/m2, 
lilled - 30-50 g/m2,
marjaistandikud, marjapõõsad, viljapõõsad - 50 g/m2,
viljapuud ja hekid neist - 50-80 g/m2,
muru (külvamisel, kasvuperioodi alguses - 30 g/m2, muld sügisel - 40 g/m2).
Mitte ületada soovitatud koguseid.
Koostis: difosforpentaoksiid (P2O5) – 19% (sealhulgas veeslahustuv – 18%); kaltsiumoksiid (CaO) – 25%, vääveltrioksiid (SO3) – 32%.
Väetise füüsikaliste omaduste muutused ei mõjuta selle toiteainete omadusi. Kui väetist hoitakse kuivas ja otseste päikesekiirte eest varjatud kohas on kasutusaeg piiramatu.
Pakendis 1,0 kg mis katab umbes 25 m2.

* Granuleeritud superfosfaat.
Superfosfaat on üsna efektiivne väetis. Fosforil põhinev väetis mõjub mitmeti:
- tugevdab juurestikku
- toetab või taastab taime tervist ja arengut
- suurendab saagikust
- parandab saagi kvaliteeti (näiteks on täheldatud valgusisalduse suurenemist teravilja -ja õlikultuurides, rapsis, sojas)
- oksüdeerumise pidurdumine ja taastusprotsesside aktiveerumine mullas.
Superfosfaadi koostisesse kuuluvad fosfor, kaalium, väävel, lämmastik ja magneesium.
* Väävel on eriti vajalik kaun-, tera- ja õlikultuuride kasvatamisel.
* Kaltsium neutraliseerib mulla happesust.
* Magneesium on asendamatu seal, kus on orienteeritud kartulikasvatusele. Superfosfaati pakutakse tarbijale pulbrina ja graanulitena (kusjuures pulber on odavam kui granuleeritud, kuid vähem efektiivsem terve rea kasutusvariantide puhul). Kuigi komposti valmistamiseks soovitatakse just pulbrilist varianti kergema segamise ja lahustumise pärast teiste orgaanilis-mineraalsete segude koostisainetega.
Mulda viimise viisid: põhiosa viia mulda sügisesel (kevadisel) maa ümberkaevamisel kaevamissügavusele (aprill, september); külvamisel või istutamisel (soovitavalt granuleeritud) – istutusauku, vakku (mai); pealtväetisena (juuni, juuli, august). Superfosfaadi annus ei sõltu mitte ainult taime liigist, vaid ka mulla omadustest. Näiteks, köögiviljadele ja maitserohelisele soovitatakse anda 30-40 g/m2 kohta. Kui mullad on toitainetevaesed, siis tuleb väetise annust tõsta 20-30%. Superfosfaati ei pea sisse kaevama, mullaga segama, vaid lihtsalt ühtlaselt laiali puistama, jälgides pakendil märgitud koguseid .
Kasutamine.
Superfosfaat sobib mistahes muldadele ja kultuuridele. Kuid happelistel muldadel on ta taimedele raskesti kättesaadav, seepärast tuleb neid muldi dolomiidijahuga, lubja või puutuhaga lubjata: 0,2 kg puutuhka või 0,5 kg kustutatud lupja 1m2 kohta. Pidage meeles, et superfosfaati ei või anda varem kui kuu pärast lupjamist, muidu kaotab ta suure osa oma kasulikest omadustest.
Superfosfaat viiakse mulda enne taimede külvi maa kaevamisel, puistatakse otse istutusauku (vakku) vahetult enne taimede istutamist, kasutatakse pealtväetisena (kogused erinevate taimede jaoks on märgitud pakendil).
Superfosfaadi kasutamisel pidage meeles lihtsat reeglit: mitte kunagi ärge segage teda karbamiidi, lubja, ammooniumnitraadi ja kriidiga.

Tänu sellele, et graanulid lahustuvad nii vees kui mullas aeglaselt, on granuleeritud väetise mõju pikaajalisem, ulatudes mitmeks kuuks (sageli kasutatakse granuleeritud superfosfaati ristõielistel, liblikõielistel, teraviljadel ja sibulkultuuridel).
Superfosfaati võib lisada kompostile, mulda peenarde või istutusaukude tegemisel, anda mulda sügisesel maakaevamisel, puistata laiali mullapinnale või isegi lume peale või siis lahustada vees ja kasutada juurevälise väetisena. Efektiivsem on anda seda väetist sügisperioodil, sest talvega muutub see taimedele kättesaadavamaks, aga kevadel võtavad kultuurtaimed mullast vaid neid aineid, mis neile vajalikud on. Tavaliselt antakse sügisel 45 g/m2 kohta mullaharimisel (kevadel võib kogust vähendada 40g/m2). Liiga toitainetevaestel muldadel võib väetise kogust suurendada 30%.
Kompostiga väetamisel antakse 10 kg komposti kohta 10 g superfosfaati. Kartuli või juurviljaistikute mahapanekul antakse igasse istutusauku umbes 0,5 tl superfosfaati. Põõsaste istutamisel on soovitav igasse auku lisada 25 g väetist, aga viljapuudele 30 g.
Vees lahustunud superfosfaati kasutatakse tavaliselt kevadel: pole kellelegi saladus, et niimoodi jõuavad toitained maksimaalse kiirusega taimeni, tuleb vaid meeles pidada, et granuleeritud superfosfaat lahustub külmas ja karedas vees väga halvasti. Et teda lahustada, tuleks kasutada pehmet vett (ideaalis vihmavett), valada peale keev vesi (nt 1 liiter). Alles seejärel lisada see kontsentraat ülejäänud vette (kui pole kiiret, siis võib väetis panna tumedasse nõusse ja asetada päikese kätte – 2-3 tunniga on graanulid lahustunud).
Et mitte iga kord tegeleda lahustamisega, võib valmistada kontsentraat, selleks valada 350 g väetisele 3 liitrit keeva vett. Lasta veerand tundi seista pidevalt segades, et graanulid maksimaalselt lahustuksid. Enne kasutamist lahjendada järgmiselt: 100 g kontsentraati 10 l veele. Mulla väetamisel kevadel lisada veel 15 g karbamiidi, sügisel aga 450 g puutuhka.