Teie ostukorv on tühi.
Tähklavendel "Hidcote Superior"
Tähklavendel "Hidcote Superior" - Lavandula angustifolia.
Pärineb Lõuna-Euroopast.
Mitmeaastane puitunud narmasjuurtega, mille pikkus on kuni 2 m ja alumises osas puitunud võrsetega poolpõõsas. Kõrgus kuni 60 cm.
Lehed vastastikused, lineaalsed, rohekas-hallikas-hõbedased, veidi karvased. Õied väikesed, mõlemasoolised, sinakas-lillad või sinised, 6-10 kaupa tähikus, mis asetsevad lehitutel vartel 0,5-2 cm vahedega. Õied huulekujulised, nõrga lõhnaga, koondunud tähikõisikusse. Õitseb juulis-augustis.
Taim külmakindel (kuni 4-5 tsoonini vajab katet). Hermeetilistelt säilitatud seemned on idanemisvõimelised aastaid.
Lavendel Hidcote – üks levinumaid inglise lavendli liike, mida sageli kasutatakse madala elavtara moodustamiseks.
Peale selle on veel sorte, mis on põhiliselt aretatud Inglismaal, nt. :
"Alba" — õisikud valged, 50 cm kõrge
"Rosea" — õisikud lillakas-roosad, kõrgus 40 cm
"Munstead" — küllastunud sinised õied, kõrgus 40 cm, kompaktne ja vastupidav põõsas
"Hidcote Blue" — lillakas-sinised õied, 40 cm kõrge, põõsas kompaktne, vastupidav
"Hidcote Giant" — kuni 60 cm kõrge, eristub teistes just kompaktsuse tõttu.
Eesti tingimustes tasuks kasvatada ahtalehist lavendlit, sest teised liigid on rohkem soojalembesemad.
Kasvukoht: kasvab hästi päikselises, soojas, isegi palavas kohas.
Muld: kuiv, värske, hästi vett läbilaskev, kruusane või liiv-savi, mõõdukalt viljakas, lubjarikas. Lavendel ei kasva rasketel ja happelistel savimuldadel ja kõrge põhjaveega aladel. Mullasegu tehakse kerge ja viljakas - lehemullast, kõdusõnnikust, liivast, vahekorras 3:2:1, lisades veel Kemira-universaalväetist (täisväetis, 20 g istiku kohta)
Istutamine: taimed istutatakse 30-40 cm vahekaugustega. Istutamise sügavus 25-30 cm.
Hooldus: kevadeti lõigata regulaarselt. Kuiva ilmaga rikkalikult kasta. Eesti tingimustes peab talveks korralikult katma (kuuseoksad või männiokkad). Kui siiski külmus maapealne osa ära, siis lõigatakse see maha, reeglina taim taastub. Tagasilõikusega noorendatakse põõsaid, et vältida alumise osa raagu jäämist.
Tähtis on, et korraga ei lõigataks liiga palju - puitunud osani, vastasel korral võib taim hukkuda.
Paljundamine: pistikutega. Võib paljundada ka seemnetest. Seemned vajavad eelnevat stratifitseerimist 30-40 päeva temperatuuril +5 °C. Istikute saamiseks külvatakse juba veebruari lõpus- märtsi algul, külvisügavus kuni 3 mm. Seeme idaneb valguse käes +15+21 °C juures. Seemikud pikeeritakse 5 cm vahedega. Mais istutatakse kasvukohale. Võib külvata ka otse kasvukohale. Seemneid võib külvata ka sügisel oktoobri lõpus. Tõusmed ilmuvad sel juhul kevadel, mai lõpus. Pistikuteks võetakse 1-aastased võrsed, neist tehakse 8-10 cm pikkusega pistikud ja pannakse juurduma. Paljundamiseks põõsa jagamise teel lõigatakse sügisel võrsed 8-10 cm kõrguselt tagasi ja mullatakse taime ümberringi, täites hoolikalt kõik varte vahelised tühikud. Kevadel lisatakse veel mulda. Suve jooksul annab lavendel rikkalikult võrseid, mis hästi juurduvad.
Sügisel kaevatakse põõsas välja ja jagatakse.
On veel üks lavendli paljundamise võimalus: võrsikutega. Selleks painutatakse kevadel 2-3 võrset ja pannakse need kraavikesse 3-5 cm sügavusele mulda. Suvel peab muld olema pidevalt niiske. Tavaliselt on niisugune võrse järgmisel aastal võimeline iseseisvalt kasvama ja ta eemaldatakse emataime küljest.
Kasutamine: terassidel, aedades koos lõhnataimedega. Koguge lavendliõisi, kui nad on täielikult puhkenud, sel ajal on nende värvus ja lõhn kõige intensiivsem. Kuivatatakse varjulises ja õhulises kohas.
Naabrid: põõsad või poolpõõsad, mis kasvavad kuival mullal. Sobib hästi kokku roosidega. Ideaalseteks naabriteks on lõhnaaia taimed ja kollast värvi õitega taimed.
Traditsioonilisteks pikaajalisteks partneriteks peetakse lõhnavat santoliini (Santolina), kel on kollased kerakujulised õied, samuti roose.
1,0 g = 1400 seemet.
Pärineb Lõuna-Euroopast.
Mitmeaastane puitunud narmasjuurtega, mille pikkus on kuni 2 m ja alumises osas puitunud võrsetega poolpõõsas. Kõrgus kuni 60 cm.
Lehed vastastikused, lineaalsed, rohekas-hallikas-hõbedased, veidi karvased. Õied väikesed, mõlemasoolised, sinakas-lillad või sinised, 6-10 kaupa tähikus, mis asetsevad lehitutel vartel 0,5-2 cm vahedega. Õied huulekujulised, nõrga lõhnaga, koondunud tähikõisikusse. Õitseb juulis-augustis.
Taim külmakindel (kuni 4-5 tsoonini vajab katet). Hermeetilistelt säilitatud seemned on idanemisvõimelised aastaid.
Lavendel Hidcote – üks levinumaid inglise lavendli liike, mida sageli kasutatakse madala elavtara moodustamiseks.
Peale selle on veel sorte, mis on põhiliselt aretatud Inglismaal, nt. :
"Alba" — õisikud valged, 50 cm kõrge
"Rosea" — õisikud lillakas-roosad, kõrgus 40 cm
"Munstead" — küllastunud sinised õied, kõrgus 40 cm, kompaktne ja vastupidav põõsas
"Hidcote Blue" — lillakas-sinised õied, 40 cm kõrge, põõsas kompaktne, vastupidav
"Hidcote Giant" — kuni 60 cm kõrge, eristub teistes just kompaktsuse tõttu.
Eesti tingimustes tasuks kasvatada ahtalehist lavendlit, sest teised liigid on rohkem soojalembesemad.
Kasvukoht: kasvab hästi päikselises, soojas, isegi palavas kohas.
Muld: kuiv, värske, hästi vett läbilaskev, kruusane või liiv-savi, mõõdukalt viljakas, lubjarikas. Lavendel ei kasva rasketel ja happelistel savimuldadel ja kõrge põhjaveega aladel. Mullasegu tehakse kerge ja viljakas - lehemullast, kõdusõnnikust, liivast, vahekorras 3:2:1, lisades veel Kemira-universaalväetist (täisväetis, 20 g istiku kohta)
Istutamine: taimed istutatakse 30-40 cm vahekaugustega. Istutamise sügavus 25-30 cm.
Hooldus: kevadeti lõigata regulaarselt. Kuiva ilmaga rikkalikult kasta. Eesti tingimustes peab talveks korralikult katma (kuuseoksad või männiokkad). Kui siiski külmus maapealne osa ära, siis lõigatakse see maha, reeglina taim taastub. Tagasilõikusega noorendatakse põõsaid, et vältida alumise osa raagu jäämist.
Tähtis on, et korraga ei lõigataks liiga palju - puitunud osani, vastasel korral võib taim hukkuda.
Paljundamine: pistikutega. Võib paljundada ka seemnetest. Seemned vajavad eelnevat stratifitseerimist 30-40 päeva temperatuuril +5 °C. Istikute saamiseks külvatakse juba veebruari lõpus- märtsi algul, külvisügavus kuni 3 mm. Seeme idaneb valguse käes +15+21 °C juures. Seemikud pikeeritakse 5 cm vahedega. Mais istutatakse kasvukohale. Võib külvata ka otse kasvukohale. Seemneid võib külvata ka sügisel oktoobri lõpus. Tõusmed ilmuvad sel juhul kevadel, mai lõpus. Pistikuteks võetakse 1-aastased võrsed, neist tehakse 8-10 cm pikkusega pistikud ja pannakse juurduma. Paljundamiseks põõsa jagamise teel lõigatakse sügisel võrsed 8-10 cm kõrguselt tagasi ja mullatakse taime ümberringi, täites hoolikalt kõik varte vahelised tühikud. Kevadel lisatakse veel mulda. Suve jooksul annab lavendel rikkalikult võrseid, mis hästi juurduvad.
Sügisel kaevatakse põõsas välja ja jagatakse.
On veel üks lavendli paljundamise võimalus: võrsikutega. Selleks painutatakse kevadel 2-3 võrset ja pannakse need kraavikesse 3-5 cm sügavusele mulda. Suvel peab muld olema pidevalt niiske. Tavaliselt on niisugune võrse järgmisel aastal võimeline iseseisvalt kasvama ja ta eemaldatakse emataime küljest.
Kasutamine: terassidel, aedades koos lõhnataimedega. Koguge lavendliõisi, kui nad on täielikult puhkenud, sel ajal on nende värvus ja lõhn kõige intensiivsem. Kuivatatakse varjulises ja õhulises kohas.
Naabrid: põõsad või poolpõõsad, mis kasvavad kuival mullal. Sobib hästi kokku roosidega. Ideaalseteks naabriteks on lõhnaaia taimed ja kollast värvi õitega taimed.
Traditsioonilisteks pikaajalisteks partneriteks peetakse lõhnavat santoliini (Santolina), kel on kollased kerakujulised õied, samuti roose.
1,0 g = 1400 seemet.
Tähklavendel "Hidcote Superior". Eng.: Сommon lavender, English lavender, true lavender, lavender. Suom.: Laventeli, tähkälaventeli. Sven.: Äkta lavendel, lavendel. Bot. syn.: Lavandula delphinensis Jord ex Billot, Lavandula officinalis Chaix., Lavandula spica L., Lavandula vera DC.
