Keskvarajane sort (tõusmetest valmimiseni kulub 32-38 päeva). Kasvab õitsemiseni 70-104 päevaga. Taimed kõrged.
Saagikus: 5-6 kg/m2. Ühe taime keskmine lehemass kaalub umbes 38 g. Haiguskindel.
Mitu seemet tilli 1 grammis - 500-600 seemet.
* Metsikult kasvab till Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas. Kultuurtaimena kasvatatakse teda Euroopas, Ameerikas, Aasias. Till on tuntud kõrge eeterlike õlide sisalduse poolest (seemnetes rohkem kui lehtedes ja vartes), mis põhjustavad ka tema iseloomuliku aroomi. Värsketes tilli lehtedes on palju vitamiin C (51-128 mg/100 g), karotiini kuni 7mg/100g, kaaliumisoolasid ja rauda. Sisaldab ka kaltsiumisoolasid, magneesiumi, fosforit, vitamiine B1, B2, B9, P, PP. Võrreldes teiste maitsetaimedega võib tilli kasutada suhteliseltsuurtes kogustes. Seetõttu ei anna ta mitte ainult meeldivat lõhna ja maitset, vaid rikastab toitu ka vitamiinidega.
Värsket tilli kasutatakse salatite, suppide ja teiste soojade ja külmade roogade maitsestamiseks. Vanemat tilli, mis on juba tugeva varre ja õisikuga, võib kasutada soolamisel ja marineerimisel. Seejuures kasutatakse kogu taime (vars koos lehtede ja õisikuga). Soojadesse toitudesse on soovitatav peenestatud till lisada vahetult peale valmimist. Kuumas, kuid mitte enam keevas roas levitab till järk-järgult oma aroomi. Et till säiliks värskena mõned päevad, tuleb vee ga piserdatud taim pakkida kilekotti ja asetada külmutuskappi. Pikemaajaliseks säilitamiseks võib tilli kuivatada või soolata. Kuivatamise jaoks tuleb värske till pesta külma veega ja lasta kuivaks nõrguda. Seejärel lõigatakse varred 3 mm pikkusteks tükkideks, lehed jäetakse terveks ja kuivatatakse hästi tuulutatavas hämaras ruumis. Kuiv till muutub sõrmeda vahel muljudes kergesti pulbriks. selline kuivusaste saavutatakse umbes 5-ndal päeval. Kuivatatud tilli säilitatakse hästi suletud tumedast klaasist anumas, toatemperatuuril valguse eest kaitstud kohas. Soolamiseks lisatakse peenestatud tillile sool (100 gkohta 20 g soola), segatakse, lastakse seista 30 minutit ja surutakse purki nii, et peale jääks eraldunud mahl. Säilitatakse vajutise all jahedas kohas. Selliselt säilitatud tilli võib kasutada suppides väikestes kogustes tema suure soolasisalduse tõttu.
Eng.: Dill. Sven.: Dill. Suom.: Tilli. Bot.: Anethum graveolens.
Millal tilli külvata.
Teda külvatakse eri aegadel ja jälgitakse, et muld oleks niiske. Tilli võib külvata isegi talve alla oktoobri lõpus-novembri alguses. Võib külvata varakevadel kohe kui lumi sulab. Siis on külvinorm 10 g/m2-le. Tavalise külvi korral mais ja suvel külvatakse 5 g/m2-le, põõsastilli 2 g/m2-le. Talve alla külvil ja kevadisel varsel külvil on hea külvid katta, et hoida ära suured külmad. Tilli võib kasvatada teiste kultuuride vahel kuid parem on siiski omaette peenral. Selleks külvatakse teda ridadena. Ridade vahe on 20-25 cm ja taimede vahe 2-3 cm.
Kas seemneid on vaja leotada?
Et saada kiiremini ja ühtlasemaid tõusmeid võib leotada kuid külvil tuleb jälgida, et ka muld oleks kogu aeg niiske muidu seemned hävivad. Seemneid võib idandada ka niiske lapi vahel. Tõusmete ilmumiseni külve kastetakse ja rohitakse. Esimesed 2-3 nädalat kasvavad nad väga aeglaselt ja võivad umbrohtuda. Tilli võib kasvatada avamaal kuid kile all saab saagi kiiremini.
On tähtis, et augustis kui soolatakse ja konserveeritakse köögivilju valmiksid ka tilli õisikud.
Tilli kasvatada pole raske kuid on vaja teada mõningaid iseärasusi. See kultuur vajab kobedaid viljakaid muldi. Halvasti kasvab ta rasketel ja tihedatel muldadel. Ei talu kõrget põhjavett ja õhu puudulikku liikumist. Taim omandab kollakas-lilla värvuse. Peale vihma ei tohi lasta tekkida mullakoorikul, see takistab õhu juurdepääsu juurtele.