Tomat "Aztek"

Kultuuri nõudmised: tänu kõrgetele nõudmistele soojale ja eriti kaitseks vihma eest, kasvatatakse tometeid põhiliselt lavades ja kasvuhoonetes. Ebasoodsate kliimatingimustega kohtades saab tomateid edukalt kasvatada vaid kasvuhoonetes. Kasvatades avamaal, tuleb leida tõeliselt soojad ja päikesepaistelised kohad. See ei pea ilmtingimata olema peenar. Ideaalseks kohaks oleks lõunapoolne heledates toonides maja seina ääres, kuna katuse räästa all on taimed kaitstud ka osaliselt sademete eest. Ka klaasi all vajab tomat päikest ja ei talu kõrgemate taimede poolt tekitavat varju. Kasvuhoone asemel võib tomatit kasvatada ka kilemajas. Tomatid tunnevad ennast hästi koos kurkidega, kuigi neil on mõnevõrra erinevad nõudmised. Kasvuhoone peab olema korralikult õhutatav. Kurgid, mis eelistavad niisket ja sooja keskkonda, taluvad hästi selliseid tingimusi. Kui niiskustase on liiga kõrge, kahjustuvad tomatid kiiresti seenhaiguste poolt.
Külv: Idanemistemperatuur +20..+25 °C. Seemned külvatakse mulda, mis on toitaineterikas. Võib külvata kohe kolme seemne kaupa pottidesse, et anda võimalus tugevama seemiku kasvamiseks. Klaasi alla võib külvata juba jaanuarist. Kui on vajadus hilisema saagi saamiseks, kasvatatakse juunis veel paar taime. Neli nädalat peale külvi, võib seemikud ümber istutada eraldi pottidesse.
Istutus: liiga varajane istutus avamaale võib viia kasvuprotsessi rikkumiseni, seepärast on soovitatav oodata mai lõpuni. Istutades taimi ringi kas potist potti või potist avamaale, tuleb taimed iga kord istutada sügavamale. Selliselt moodustavad nad külgmisi juuri ja saavad kasutada lisa koguseid vett ja toitaineid. Pind, mida võtab üks taim peenras, on 60x60cm, väikeste tomatite korral pisut vähem. Juba enne istutamist kaevatakse mulda vähemalt 2m kõrgune tugikepp. Eriti praktilised on spiraalsed toed, kuna nende külge ei pea taime kinni siduma. Kasvuhoones kasvavad taimed üles nööridega toele sidudes.
Väetamine: tomatid vajavad suures koguses toitaineid. Juba hilissügisel soovitatakse mulda viia kõdunenud või kuivatatud sõnnikut. Dolomiidijahu parandab samuti mulla kvaliteeti. Avamaal viiakse väetised mulda vahetult enne taimede istutamist ja seejärel veel 1-2 korda. Klaasi all kasvatades on viljade saak suurem, seepärast väetatakse kindlasti 2-3 korda.
Hooldus: külgvõrsete eemaldamine on üks tähtsamaid töid tomatihoolduse juures. Kõik külgharud, mis kasvavad välja lehekaenaldest, tuleb aegsasti eemaldada. Augustis lõigatakse avamaal kasvanud tomatite ladvad maha, et kasvanud viljad suudaksid valmida enne külmi.

 
Pilt: taimelt tuleb eemaldada kõik külgvõrsed, mis kasvavad lehekaenaldest, samuti lehed, mis lebavad mullal; augusti keskpaigas eemaldatakse ka kõik kasvavad kobarad. Viimased kobarad ei jõua niikuinii valmida. Tavaliselt kasvatatakse mitte üle 5-6 kobara. Kasvuhoones võib kasvatada 2-3 kobarat rohkem, päris katuse ligi, peale mida tipp ära lõigatakse. Õite puhkedes tuleb kasvuhoonet kindlasti õhutada, seda eriti keskpäeval ja päikesepaisteliste ilmadega. Kui see ei ole võimalik, tuleb õisikuid ettevaatlikult raputada, et õietolm satuks emakale. Vajalik on rikkalik kastmine. Viljade valmimise alguses kasvab vee vajadus veelgi. Piisav mullaniiskus on aluseks, et viljad ei lõheneks. Lehed, mis asesevad mullapinna lähedal, tuleb kindlasti eemaldada, samuti ka kollased lehed - altpoolt ülespoole. Ära lõigatud haigustevabad lehed ja kõrvalvõsud võib jätta mullapinnale multšimaterjalina.
Saagi koristamine: kasvuhoones muutuvad viljad punaseks juba juunikuus. Köetavas kasvuhoones võib vilju korjata juba aprillis- mais, avamaal juuli lõpust. Viimane saak avamaal tuleb korjata kindlasti enne esimeste öiste külmade saabumist. Seejuures tuleb ära korjata ka rohelised viljad, mis saab aknalaual lasta järelvalmida.
Bioloogiline kaitse: hoolikas taimede hooldus on parim profülaktika igasuguste haiguste vastu, mis kahjustavad tomateid. Valged kärbsed armastavad väga tomatilehti. Kontrollige lehtede alumisi pooli hoolikalt ja kasutage liimipüüniseid. Vahel tekivad tomatitele lestad, sagedamini täid. Tuleb hoiduda seenhaiguatest, mille tulemusena ilmuvad alguses tumepruunid laigud lehtedel ja viljadel. Haiguste poolt kahjustunud taim tuleb hävitada. Profülaktilise vahendina võib taimedele puistata dolomiidijahu või lupja ja piserdada kõrvenõgese leotisega. Kompost parandab mulla kvaliteeti. Küllaltki sageli tekib nähtus, mida nimetatakse "roheliseks kraeks", kui ümber varre moodustub tugev roheline kude. Põhjuseks on lämmastiku liig mullas või kasvuseisak. Hall hallitus tekib kasvuhoones liigsest õhuniiskusest.