Tomat "La-la-faa" F1

* Poe lettidele on tavaliste sortide kõrvale ilmunud hübriidid. Väliselt ei erine need seemnepakid muu poolest kui märgistuselt F1 (näiteks, tomat F1 "Druzhok"). Kuid hübriidseemnete hind on kõrgem kui tavaliste sortide puhul. See pole juhuslikult. Et saada aru mille poolest nad teistest erinevad, on vaja teada kuidas neid seemneid kasvatatakse. Mõiste all tavaline sort on tegu selektsionääride poolt aretatud sordiga, millel on oma kindlad omadused (saagikus, valmivusaeg, viljade väljanägemine), morfoloogilised tunnused (lehtede arv, nende vorm, viljade mõõtmed, värvus jne) ja muud tunnused.
Kõige tähtsam on sordil säilitada kõiki neid häid ja halbu omadusi järgmisteks põlvkondadeks. Saades tavalise sordi seemneid isviljuvatelt (tomat, hernes, aeduba) või osaliselt iseviljuvatelt (pipar, baklaþaan, salat, põlduba) saame me järgmises põlvkonnas täpselt samade sorditunnustega seemneid. Massilisel tootmisel kui ei tehta valikut parimate taimede kasuks võib 3-5 aastaga osa tunnuseid taanduda. Ilmuvad nagu ütlevad kasvatajad-väljakasvanud sordid. Sellepärast tuleb ka iseviljuvaid sorte iga 3-5 aasta tagant uuendada eliitseemnete vastu. Raskem kuid siiski on võimalik kasvatada risttolmlevate kultuuride seemneid- kurk, kapsas, kabatsokk, porgand, peet, kõrvits, arbuus jne.
Siin võib olla teie õitsva kultuuri sordi lähedal mõni teine sama kultuuri sort (näiteks naabri aias) ning teie sordi seemned kaotavad kas osaliselt või täielikult oma sordiomadused. Mida lähemal on kaks ühe kultuuri sorti seda tugevam on risttolmlemine. Selle tulemusena saame kahe, kolme või rohkema sordiomadustega seemned, sort kaob ja me omame sortide segu millel on hoopis teised omadused ja madal saak. Mesilased ja teised putukad kannavad õietolmu õielt õiele kuni 2000 meetrit. Kui jälgida isolatsiooni ja viia tolmutamine läbi ise saame järgmises põlvkonnas sordi, mis säilitab oma tunnused. Sellisel moel saame tavalisest sordist paljude aastate jooksul seemneid millest kasvavad sordiehtsad taimed. Hoopis teisiti kasvatatakse hübriidsorte või hübriide F1. Juba kaks sajandit tagasi oli teada, et kui ristata kaht erinevat sorti saame järglasteks palju suuremad taimed, kiireneb nende kasv ja areng, kiireneb viljade valmivus ja suureneb nende saak. Seda tunnust, et järlastel suureneb elujõudlus nimetetakse heteroosiks. Mida suuremad on erinevused vanematel seda rohkem nad üksteisest erinevad seda kõrgem on heteroos. Selle nähtuse ära kasutamine algas selle sajandi 20-30-datel aastatel.
Kõikide köögiviljakultuuride selektsioonis viiakse läbi heteroosi ja saadakse esimene aretus- F1 mida kasutatakse tootmises laialdaselt. Maades, kus on põllumajandus kõrgelt arenenud sorte praktiliselt enam ei kasutata. Sordid asendati hübriididega.

Lycopersicon lycopersicum L.