Tomat "Evelle"

* Mida tomatid ei armasta?
Kasvada varjulistes kohtades, kuna heaks saagiks vajavad nad intensiivset päikesevalgust, madalaid temperatuure: sellel kultuuril kasv seiskub juba +10 °C juures, õitsemine aga +15 °C temperatuuril, naabrust kartuliga - haigestub fütoftoroosi (pruunmädanik). 
Olge tähelepanelikud! Et istikud peale tärkamist välja ei veniks, asetatakse nad kõige valgemasse kohta ja alandatakse temperatuuri (4-7 päevaks) päevasel ajal+ 12+15 °C , öösiti +8-10 °C.
Tomati istutamisel kastke multši väetissegu- või karbamiidi lahusega. See võimaldab vähendada kobestamiste arvu, toitained ja soojus jaotuvad rohkem ühtlasemalt; päeval jõuab pinnas paremini soojeneda, öösel ei jõua jahtuda.
Ärge kasutage väetisi, mis sisaldavad kloori. Ärge tehke kastmistes suuri vahesid, kuna niisuguse ootamatu järsu niiskuse suurenemise tõttu pärast kuivaperioodi võivad viljad lõheneda.
Viljakudede lõhkemine võib toimuda ka ülemäärasel üheaegsel alumiste lehtede eemaldamisel, mille puhul lehtede kaudu aurustumine väheneb, aga vee kogunemine viljades suureneb. Ühekorraga on kõige parem eemaldada mitte rohkem kui 2-3 lehte.
Lavades ja kasvuhoonetes võivad viljad lõheneda ka öise temperatuuri järsu langemise tagajärjel ja liigse niiskuse tõttu. Nendel juhtudel aurustumine väheneb, aga vee liikumine viljadesse on intensiivsem.
Kasvatamisel ebasoodsates tingimustes võivad õied maha langeda. Selle põhilisemad põhjused on: 
* pinnase, õhu ja kastmisvee madalad temperatuurid 
* kõrge (üle 60-75%) õhuniiskus, sel juhul tolmukotid ei lõhke ja niiske õietolm ei pudene tolmlemiseks välja. Liigniiskuse juures kahjustuvad viljad ruugehallitusse, pruunmädanikku ja vertsilloosi
* kõrge öine temperartuur (toitainete ebapiisav äravool lehtedest üleliigsete hingamisekulude tõttu) 
* fosforipuudus ja nõrk valgustus (istikud venivad välja, muutuvad kiiresti kahvatuks, õisikut ei kindlustata toitainetega)
* istutatakse ülekasvanuid istikuid 
* kastmine vihmutamisega 
* lämmastiku ülejääk fosfori- ja kaaliumipuuduse korral 
* magneesiumipuudus (magneesiumipuudusel antakse kaaliumpermanganaati). 
Peale selle! Häid tulemusi annab õite mahalangemisel boorhappe lahusega pritsimine (1g/1L kuumale veele). Faktiliselt on see juureväline väetamine booriga. 2 päeva pärast pritsimist korratakse.
Teist korda võib taimi pritsida kas boorhappe lahusega või tuhalahusega (2 klaastäit 1 ämbri vee kohta). Kui tomatiistikud on väljaveninud, siis välja istutada alalisele kasvukohale ei ole eriti mugav, ainult et sellest võib ka mõningast kasu olla. Kui vars, millelt lehed on eemaldatud (lehed jäetakse ainult varre ülemisse otsa 10-15 cm ulatuses), istutada kaldu ja puistata paljale varreosale mulda, siis see stimuleerib lisajuurte kasvu.
Varrele on soovitav puistata spetsiaalselt valmistatud mullasegu (50% kõdusõnnikut, 45% turvast või mättamulda ja 5% puutuhka), taimi kastetakse sooja kaaliumpermanganaadi lahusega (2g 10 l vee kohta). 2 päeva pärast ladvaosa suunatakse üles ja seotakse vaia või vertikaalselt tõmmatud nööri külge.
Niisuguste tomatitaimede hooldamise puhul tuleb meeles pidada, kus asub peenral põhijuurestik ja kus lisajuurtesüsteem, et seda kobestamisel mitte kahjustada, aga ka kastmisel ja väetatamisel mitte jätta ilma vee ja toitaineteta.
Aga mis teha, kui vilju ei moodustu? Üheks põhjuseks võib olla õite ebapiisav tolmutamine. Üsna tihti juhtub seda tomati kasvatamisel katmikalal, kus ei ole tuult ja taimed seisavad liikumatult.
Viljade paremaks moodustamiseks (õite tolmutamiseks) soovitatakse hommikuti taimi raputada või koputatakse korralikult vastu vart või sikutatakse spaleernööri.
Et viljastumine toimuks ilma takistusteta, ei tohi õhuniiskus kasvuhoones ületada 70%, aga temperatuur ei tohi tõusta üle +30 °C (kasvuhoonet õhutatakse pidevalt).