Tomat "Tigerella"

* Enne istutamist võib töödelda kasvuregulaatoriga: Epin (0,5 ml 2 liitri vee kohta) - see suurendab võrsumisenergiat ja idanevust ning vastupidavust keskkonna ebasoodsatele teguritele.
Seemneid leotatakse 2 tundi arvestades 20 ml 10 grammi seemnete kohta. Seemned külvatakse kastidesse pikkusega 40-50 cm, laiusega 30-35 cm, kõrgusega 8 cm, mis on täidetud mulla-huumuse seguga. Seemikute parimaks algkasvuks lisatakse segusse koos veega järgnevaid mineraalväetisi: (1g/10l vee kohta) ammooniumsalpeetrit 5-10, superfosfaati 40-50, kaaliumsulfaati 15-20 või kasutatakse nitroammofoskat 40-60 g/10l vee kohta.
Kastid paigutatakse tuppa, sooja kasvuhoonesse või lavasse. Enne külvi pind niisutatakse ja ühtlustatakse. Iga 5 cm tagant tehakse 0,5-1 cm sügavused vaod.
Seemned pannakse neisse 1 cm vahedega. Mida harvemini on külvatud, seda kauem võivad istikud olla istutuskastides, ilma et peaks kartma nende pikaksvenimist. Peale külvamist kaetakse seemned niiske pinnasega umbes 1,5-2 cm paksuselt. Õhem katmine viib ülemise pinnasekihi (kus asuvad seemned) kuivamiseni. Kastid kaetakse kilega-see tagab ühtlased tõusmed.
Kuid kile kasutamine päikeselistel päevadel viib kilealuse temperatuuri tõusuni kuni +30+40˚ ja tõusmed võivad hukkuda. Kui külvikastid asuvad pimenduses, tuleb enne tõusmete tärkamist kile eemaldada ja kastid valguse kätte panna.
Peale idulehtede avanemist temperatuuri alandatakse +13+16˚ni päeval ja +11+13˚C öösel, et vältida taimede pikaksvenimist.
Nädala pärast seda suurendatakse: päeval päikselise ilmaga kuni +20+22˚C, pilvisel päeval kuni +18+19˚, öösel +17+18˚C.
Soovitatav on kasta tõusmeid päkeselistel päevadel hommikupoole. Üleliigne õhuniiskus põhjustab taimede haigestumist pruunmädanikku. Tihti kahjustub seemne idulehtede väljumiskoht seemnete liiga õhukese katmise või nende madala kvaliteedi tõttu. See häirib ja tihti ka pidurdab oluliselt tõusmete kasvu.
Et kergendada seemnekesta eemaldumist tõusmetelt, võib idulehtede avanemise ajal taimi pritsida sooja veega. Seemnekest märgub ja eemaldub ja eraldub kergemini. 
Pikeerimine on vajalik selleks, et taim saaks küllaldaselt pinnast ja õhku edasiseks kasvuks ja arenguks. Mida varem (avatud idulehtede faasis) tehakse pikeerimine, seda kergemini taimed seda taluvad. Kuid selle tõttu, et taimed on veel nõrgad, saab suur osa neist kahjustuda.
Optimaalne aeg selleks on esimese- teise pärislehe ilmumise aeg. See juhtub 10-14 päeva peale tärkamist. Pikeerimiseks valitakse hästiarenenud taimed. Eelnevalt tuleb istutuskastis muld korralikult läbi niisutada. Tõusmed kaevatakse ettevaatlikult välja püüdes võimalikult vähe kahjustada nende juuri. Istutatakse tavalisel kas turba-, paber-, papp, polüetüleen- või muudesse pottidesse läbimõõduga 8-12 cm.
Pinnasesegu, millega pott täidetakse koosneb 7 mahuosast kõduturbast, kahest mahuosast huumusest ja ühest mahuosast mullast. Pinnasesegu võib valmistada ka kolmest osast saepurust, ühest osast mullast ja kahest osast turbast. Saadud segu kastetakse mineraalväetiste lahusega arvestusega (1g/10l): ammooniumsalpeeter -10, superfosfaat -50, kaaliumfosfaat -20, magneesiumsulfaat -10. 
Pinnasesse tehakse auk sügavusega 5-6 cm, millesse asetatakse taim kuni idulehtedeni. On hädavajalik jälgida, et selle juur ei painduks ülespoole. Pinnast tihendatakse kergelt juurekaela läheduses.
Ümberistutatud istikuid kastetakse sooja veega, pimendatakse ühe-kahe päeva jooksul juurdumise kiirendamiseks. 
Istikute kasvatamisel peab pidevalt jälgima õhutemperatuuri ja –niiskuse näitajaid. Pinnase ja õhu temperatuur sõltub valgustusest. Kasvu algetappides ei ületa õhutemperatuur +20˚C, öösel +17+18˚C. Peale 4-5 lehe ilmumist vähendatakse temperatuuri +18+20˚C päeval ja +14+15˚C öösel. Sombusel päeval alandatakse temperatuuri 2-3 ˚ võrra. Nädal-kaks enne väljaistutamist vähendatakse päevast temperatuuri kuni +17+18˚-ni. 
Pinnase temperatuur peab olema vähemalt +18+20˚C. Istikuid kastetakse mõõdukalt päikeselistel päevadel hommikuti. Liigne niiskus mullas ja õhus põhjustab taimede liigset kasvu. Istikud tulevad siis veljaveninud ja haprad. Pinnase liigne kuivus aga mõjutab taimede hilisemat viljakust. Nädal enne väljaistutamist vähendatakse kastmist järsult. Koos alandatud temperatuuriga mõjub see istikutele karastavalt. Kodustes tingimustes istikute kasvatamisel on oluline perioodiliselt õhku niisutada.
Kasvuhoones või soojakus, kuhu varem väetist ei ole pandud, antakse istikutele lisatoitu: esimest korda 1-2 nädalat peale pikeerimist, teist korda 7-10 päeva peale istutamist. Väetisesse kuulub (1g/10l): ammooniumsalpeeter - 5-7, superfosfaat-30-40, kaaliumsulfaat - 15-20. Kui nimetatud komponente pole, kasutatakse nitroammofoskat arvestusega 15-20g ämbri vee kohta. Istikuid kastetakse hommikul, päikeselistel päevadel. Väetistelahust kasutatakse arvestusega 10l 1-1,5 ruutmeetri kohta. Kohe peale väetamist kastetakse puhta veega väetisejääkide eemaldamiseks lehtedelt. 
Kui istikuid kasvatatakse lihtsates kilealustes või külmades kasvuhoonetes, tuleb ööseks panna lisakatteid. Karmimateks välitingimusteks tuleb istikuid järk-järgult ette valmistada, alustades sellega 25-30 päeva vanuses. Kui istikuid kasvatati toas, tuleb hakata neid päeval välja viima. Järk-järgult suurendatakse taimede väljasoleku aega. 3-4 päeva enne väljaistutamist jäetakse taimed terveks ööpäevaks välja.
Välja istutatakse tomatid kõrgusega mitte rohkem kui 30-35 cm, tüve paksusega 0,8-1 cm. Taimedel peab olema 5-6 (determinantsetel sortidel) või 7-9 (indeterminantsetel sortidel) lehte ja esimesed õiepungad kujunenud.