Minitomati põõsassort, sobib kasvatamiseks pottides ja rippkorvides. Vili suurepärase maitsega.
Kuidas kasvatada kodus tomatit?
Esimesena tuleb pähe sõnakooslus: aed aknalaual?
Tõesti, enamikule inimestele tuleb silme ette kompaktsete tomatitaimedega pottide read …
Jah, see taim tunneb end suurepäraselt ka konteinerkultuuris.
Järjest rohkem on sorte, mis on kohastunud rõdu või aknalaua tingimustega. Kuid et tomat areneks hästi ja annaks rikkalikku saaki, tuleb teda õigesti kasvatada.
Sortide valik tomati kasvatamiseks aknalaual.
Tomatisortide mitmekesisus on suur. Kõik nad jagunevad kahte suurde gruppi:
Indeterminantsed. Need sordid on piiramatu kasvuga, võivad kasvada 2-3 m kõrgeks. Sagedamini kasvatatakse neid kasvuhoonetes.
Determinantsed. Need on piiratud kasvuga sordid. Teatud kõrguse saavutamisel peatub kasv ja nad suunavad oma jõud juba moodustunud kobarate arengule.
On ka vahepealne staadium – pooldeterminantsed.
Niisiis, toas ja rõdul kasvatamiseks sobivad vaid determinantsed sordid, mille kõrgus on kuni 60-70 cm. Nad on kompaktsed, väikese juurestikuga. Vajavad vähem mullapinda kui kõrgekasvulised. Nende eest on lihtsam hoolitseda.
Optimaalne variant on determinantne tüvisort, mis ei vaja toestamist ja külgvõsude eemaldamist. Niisuguseid taimi kujundatakse nagu väikeseks tugeva tüvega puuks. Kuna kasv on piiratud, siis moodustunud kobarate hulk on samuti piiratud.
Külgvõsud on sel juhul samuti võimelised saaki andma. Kuid kui nad võtavad taimelt jõu endale, siis on parem nad ikkagi kõik eemaldada.
Toatomatite istutamine.
Potitomateid võib istutada jaanuari teisest poolest alates, selleks ajaks hakkab päev pikemaks muutuma. Ja kuni suve keskpaigani, et saada saaki uueks aastaks (kuid taimelampide korral võib istutada aastaringi).
Seemneid võib külvata mitmeti:
* Kohe mullaga täidetud potti. Kui see on pott, kus taim edaspidi kasvama hakkab, siis ei maksa seda kohe ääreni täis panna, vaid 2/3 ulatuses. Taime kasvades puistatakse mulda juurde, seepärast on vaba ruum algul vajalik.
* Turbatablettidesse. Tabletid võtavad vähe ruumi, ei vaja mingeid nõusid (peale aluse), nendes on kõik toitained, mis taimedele esimestel elunädalatel vajalikud, olemas. Tablettides tunnevad tomatitaimed hästi kuni alalisse potti istutamiseni (koos tabletiga, kuid võrk tasub ära võtta). Ainus puudus on see, et turvas kuivab väga ruttu ära, seepärast tuleb seda jälgida ja sageli kasta.
* Alguses idandada. See meetod on selle poolest mugav, et pole vaja mullaga jännata, nendele seemnetele pole vaja ruumi, mis ei idane. Pottidesse lähevad vaid 100% elujõulised seemned. Idandada võib niiskes liivas või saepurus, vermikuliidis või perliidis, kahe vatikihi vahel, tualettpaberi vahel jne. Peamine on, et seemned oleksid pidevalt niisked.
Tomati seemned idanevad tavaliselt 3-10 päeva. Mulda istutamisel tuleb nad panna 1,0-1,5 cm sügavusele. Optimaalse temperatuuri ja niiskuse tagamiseks võib katta kilega, iga päev õhutada.
Potitomatite hooldus:
* Ruumi optimaalne temperatuur on 18- 28 kraadi. Tomatid taluvad halvasti palavust, kuid temperatuuri tõusmisel üle 35 kraadi, muutub õietolm steriilseks ja viljaalgmeid ei moodustu. Aga temperatuuri langemisel +12+14 kraadini, eriti rohkem kui 5 tunniks, ei meeldi tomatitele mitte. Kui rõdul on öösiti külm, siis tasub taimed katta agrotekstiili või kilega.
* Valgustus peab olema ere, tomatid armastavad valgust. Kuid palavusega ei ole otsene päikesekiirgus soovitav, seetõttu tuleb taimi osaliselt varjutada.
* Kastmine – rikkalik, vastavalt vajadusele. Ei maksa kasta taimi iga päev, hoides mulla kogu aeg niiskena. Parim kastmisrežiim tomatitele on üks kord 3-5 või rohkema päeva tagant. Tasub jälgida seisundit: kui muld on pealt täiesti kuiv, lehed on kergelt pehmed, tähendab – on aeg kasta.
* Sordid kasvuga üle 30 cm võivad vajada toestust. Eriti juhul, kui taimel on palju kobaraid. Sel juhul võib ta hakata ühele poole viltu kalduma. Et seda ei juhtuks, tuleb panna mingi tugikepp ja taim selle külge siduda.
* Isegi kui taim võsude eemaldamist ei vaja, tasub eemaldada liigsed lehed: kõik kuivanud, koltunud, plekilised ja haiged lehed. Samuti soovitatakse murda ära alumised lehed kuni esimese kobarani. See parandab ventilatsiooni ja valguse ligipääsu. Peale selle, taim raiskab vähem toitained lehtede peale ja rohkem viljadele.
* Kasvades moodustuvad taime varrele õhujuured (heledamat värvi mügarikud). Et teha taime tugevamaks, suurendada juurestiku mahtu, tuleks perioodiliselt puistata potti värsket mulda, kattes õhujuured mullaga.
Tomateid piserdada ei tasu. See protseduur on vajalik vaid kahjurite ja haiguste tõrjeks ning juureväliseks väetamiseks. Et suurendada viljaalgmete moodustumist, tuleks igal hommikul koputada taime tüvele. See parandab õietolmu sattumist emakasuudmele.
Toatomatite väetamine. Istikustaadiumis, lehemassi kasvamise ajal, kasutatakse tomatite väetamiseks väetisi, milles on ülekaalus lämmastik ja fosfor. Rõdutomateid väetatakse kord kahe nädala jooksul. Õite moodustumise perioodil, õitsemise ajal, viljade moodustumisel, peab ülekaalus olema kaalium. Väetatakse kord 7 -10 päeva tagant. Häid tulemusi saab, kui anda vaheldumisi mineraal – ja orgaanilisi väetisi.
Kompleksväetistest on soovitav kasutada „Kristalliini“, aga viljastumise parandamiseks – „Zavjaz“. Orgaanilistest väetistest meeldib tomatitele puutuhk, banaanikoorte leotis, pärmikääritis, rukkileiva leotis.
* MIKS ISTIKUD EI KASVA?
Kui taimed on kasvus seisma jäänud ja muutunud kollakaks, siis on midagi mullaga lahti. Vaadake, kas on mullapind kaetud kollaka soolakirmega, sageli vohavad ka vetikad. Kui tõmmata taim mullast välja ja uurida juuri, siis ilmneb, et need on nõrgalt arenenud. Edaspidi nad hoopis surevad ja taim hukkub. Põhjuseks võib olla liiga kõrge mulla pH tase, st et muld on leeliseline. Kuid happelises mullas ei arene taimed samuti. Tomatiistikud muutuvad sel juhul punakas-siniseks, juured arenevad vaevu-vaevu. Võib juhtuda, et idulehed keerduvad, kuna sellega kasv lõppeski. Peale selle liiga happeline muld (isegi läbikuumutatud) põhjustab kapsataimede haigestumist kapsanuutrisse või tõusmepõletikku. Aga turbamullad on alati happelised. Ka aiamullad on ka tavaliselt happelised. Saepuru aga muudab mulla happelisemaks.
NÕUANNE: Et mulla happesust vähendada, viiakse mulda kas lupja või dolomiidijahu: tomati-, baklaþaani- ja paprikaistikutele 15-17g 1 kg mulla kohta. Kurgi-, kabatžšoki- ja teiste kõrvitsaliste istikutele 25-30 g. Lubja lisamisel on soovitav anda veel väetisi, mis sisaldavad magneesiumi, see parandab istikute kvaliteeti.
Kui muld on leeliseline, siis lisatakse veele õunaäädikat või sidrunhapet – see aitab taimedel toitaineid omastada.