Teie ostukorv on tühi.
Universaalne sügisväetis
Mineraalne sügis väetis NPK (3,5-10-20) + Ca, S (12,5 + 10).
Lämmastik (N) - 3,5%
Difosforpentaoksiid (P2O5)- 10%
Kaaliumoksiid (K2O) - 20%.
Granuleeritud kompleksväetis aiamullale, sibullilledele, püsikutele aia- ja ilutaimedele, muru väetamiseks sügisel või varakevadel, kui sügisel ei väetata.
Väetamissoovitused: lokaalne või sporaadiline väetamine. Enne kaevamist (või istutamist) või vegeteerivate taimede ümber laotage väetis ja sisestage see mulda. Kandke väetist põõsaste ja teede ümber okste laiusele.
Väetamisnorm:
aiamuld (kesa) - 40-80 g/m2 (enne kaevamist);
sibullilled - 20 g/m2 (istutamisel);
maasikad, marjad ja ilupõõsad - 60 g/m2 (istutamisel) või 30 g/m2 (soovitataval väetamisperioodil);
vilja- ja ilupuud - 100 g/m2 (istutamisel või soovitatud väetamisperioodil);
muru rajamisel (külvamisel) - 80 g/m2;
uus muru - 60 g/m2 (üks kord pärast esimest niitmist);
hästi arenenud muru - 30 g/m2 (soovitatava väetamisperioodi jooksul).
Lämmastik (N) - 3,5%
Difosforpentaoksiid (P2O5)- 10%
Kaaliumoksiid (K2O) - 20%.
Granuleeritud kompleksväetis aiamullale, sibullilledele, püsikutele aia- ja ilutaimedele, muru väetamiseks sügisel või varakevadel, kui sügisel ei väetata.
Väetamissoovitused: lokaalne või sporaadiline väetamine. Enne kaevamist (või istutamist) või vegeteerivate taimede ümber laotage väetis ja sisestage see mulda. Kandke väetist põõsaste ja teede ümber okste laiusele.
Väetamisnorm:
aiamuld (kesa) - 40-80 g/m2 (enne kaevamist);
sibullilled - 20 g/m2 (istutamisel);
maasikad, marjad ja ilupõõsad - 60 g/m2 (istutamisel) või 30 g/m2 (soovitataval väetamisperioodil);
vilja- ja ilupuud - 100 g/m2 (istutamisel või soovitatud väetamisperioodil);
muru rajamisel (külvamisel) - 80 g/m2;
uus muru - 60 g/m2 (üks kord pärast esimest niitmist);
hästi arenenud muru - 30 g/m2 (soovitatava väetamisperioodi jooksul).
* Komposti eelised võrreldes mineraalväetistega.
Kompostis ei ole toitained lahustuvate orgaaniliste sooladena, vaid orgaaniliste ainete ühenditena.
See tähendab:
esiteks, sademete või kastmise korral neid ei uhuta sügavamatesse mullakihtidesse, vaid nad on alati ülemises mullakihis, kus on ka põhiliselt taimi toitvad juured;
teiseks, kui mineraalväetised kogunevad tugevasti taimede juurtesse ja taimed kasvavad seetõttu lopsakaks, olles kergesti vastuvõtlikud mistahes nakkustele, aga kahjurite jaoks on üleüldse lausa maiuspala …
Hästilagunenud kompost on nagu „kaetud laud“ – taimed võtavad toiduks sealt ainult siis, kui neil seda vaja on…
Peale selle on kompost nagu käsn, imeb endasse suurepäraselt vett ja laseb hästi läbi niiskust.
Hea kompost on suurepärane asendus mistahes mineraalväetisele.
