Pojeng valgeõieline "Ocharovanie" (mix)

Kõige ilusamaks pojengiks peetakse piimõielist hiina pojengi - Paeonia chinesis.
Oma nime on ta saanud kroonlehtede värvi järgi, mis on valged või roosakasvalged. Õis on suur, kuni 20 cm läbmõõduga. Erinevalt teistest pojengidest, milledel on üks õis varrel, on sellel pojengil kolm ja vahel isegi rohkem järgimõõda avanevat õit. See sort on esimesel kohal külmakindluse poolest ja ei kannata ka haiguste all. Hiina pojengi teati juba XVI sajandil.
Hiina pojeng väärib tähelepanu ka kui ravimtaim. Seda taime kasutatakse ida meditsiinis tihti. Taime tõmmist kasutatakse tuberkuloosi, bronhiidi, kopsupõletiku, maksa ja maohaiguste raviks. Juure tõmmis omab desinfitseerivat toimet, samuti kasutatakse seda kõrgvererõhutõve puhul ja kesknärvisüsteemi haiguste korral.
Väetamine ja kastmine.
Nagu räägitud on pojengid vähenõudlikud kuid normaalseks arenguks ja igal aastal massiliseks õitsemiseks vajavad nad õiget hooldust. Varakevadel kohe peale lume sulamist väetatakse kohe lämmastikuga (nitrofoska, ammooniumsalpeeter või virts). 30-40 g ühe täiskasvanud põõsa kohta. Kuiv väetis raputatakse ümber taime mulda. Lämmastik on sel perioodil vajalik lehemassi ja suurte õiepungade moodustamiseks. Teine väetamine - pungade moodustamise alguses. Selleks on hea kasutada sõnnikuleotist (1 kg sõnnikule lisatakse 10 liitrit vett ja leotatakse 10 päeva). Igale põõsale antakse ämbritäis. See on vajalik kvaliteetsete õite saamiseks. Kui pole sõnnikuleotist sobivad ka mineraalväetised: 8-10 g lämmastikku, 15 g superfosfaati ja 10-15 g kaalikumi põõsa kohta. Võib kasutada kompleksväetist, mis sisaldab lämmastikku fosfori ja kaaliumi vahekorras 1:2:2 (ühe põõsa kohta 30-40 g). Peale õitsemist võib teha kolmanda väetamise: 20 g kaaliumi ja 15-20 g fosforit täiskasvanud põõsa kohta. See stimuleerib uute taimepungade teket.
Pidage meeles, et pojenge ei tohi üle väetada. Lämmastikuga üle väetades kasvab põõsas suur kuid õied on väikesed, väheneb talvekindlus ja väheneb vastupidavus haigustele. Pojenge on parem väetada peale vihma või tugevat kastmist. Pojengid armastavad niiskust. Kuiva suvega tuleb neid vähemalt kord nädalas tugevalt kasta. Kasta on vaja ka kaks nädalat enne õitsemist 10 liitrit vett igale põõsale. Kuiv palav ilm sel ajal võib olla põhjuseks, et taim õitseb halvasti. Tähtis on kastmine ka suve teisel poolel (juulis-augustis kui tekivad uued taime pungad). Peale kastmist on kasulik taime ümbrus kobestada, et säilitada mullas niiskust ja parandada õhu juurdepääsu juurtele. Enamikel sortidel on peale keskmise punga varrel ka 2-4 külgmist. Kui tahate saada suuri õisi lõikeks tuleb külgmised pungad eemaldada kui nad on hernetera suurused. Kui tahate pikemaajalist õitsemist jätke külgmised pungad alles ja laske neil areneda. Ühekordsetel pojengidel külgmisi pungi ei eemaldata. Sügisel oktoobri lõpus lõigatakse pojengi varred ära mullapinna lähedalt. Täiskasvanud taimi talveks ei kaeta. 

Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Dekoratiivtaimede paljundamine seemnetega".

Eng.: Chinese peony, common garden peony, white peony. Suom.: Jalopioni. Sven.: Luktpion.