Teie ostukorv on tühi.
Varemerohi harilik
Harilik varemerohi (Adamova rohi, kurgirohi, lontkõrv, elustaja, parem käsi, elukõrv, rasvane juur, kondimurdja, vesielustaja, rasvane juur, salnik, apteekri salnitsa) - Symphytum officinale.
Keskkonnasõbralikud seemned mahepõllumajanduse jaoks.
Ravimtaimede perekonna mitmeaastane taim Boraginaceae. Looduslikes tingimustes kasvab varemerohi kurudes, kraavides, jõgede ja ojade orgudes, niisketel niitudel, metsades ja põõsastikes.
Lühikese risoomiga taim. Vegeteerib aprilli algusest kuni külmadeni, harva lehed talvituvad. Lehed on suured, piklikud, varrele laskuvad, mistõttu see näib olevat nagu tiivuline. Varred ja lehed on karvasuse tõttu karedad. Tumedad lillad, harvemini roosad õied on kogutud õisikutesse-keerdudesse. Seemned on mustad, läikivad, 4-5 mm pikad. Puhmas (kuni 80 cm kõrgune) kasvab kiiresti ja õitseb rikkalikult kogu suve. Suurepärane meetaim.
Taim paljuneb seemnetega, võimalik on isekülv ja puhma jagamine kevadel ja augustis, mulla suhtes pole nõudlik, ei haigestu, on külmakindel.
Talvekindluse tsoonid: Z4 - Z8.
Asukoht: varemerohi võib kasvada nii valguses kui ka kerges poolvarjus. Varemerohu juured võivad kergesti tungida aia igasse nurka. Selle liigse pealetükkivuse korral lõigake taim juure alt maha ja kohtades, kus te ei sooviks seda uuesti näha, puistake lõikekoht soolaga üle.
Muld: varemerohi kasvab hästi igasugusel pinnasel, kuid ei armasta liiga happelist ja rasket pinnast. Seetõttu peab muld olema sügavalt haritud.
Paljundamine: seemned ei vaja stratifitseerimist. 1,0 g = 110 seemet.
Kevadisel külvamisel ilmuvad tõusmed 2-3 nädala pärast, kuid reeglina on need üsna hõredad. Talvised külvid annavad tihedamaid tõusmeid. Esimesel aastal moodustub lehtede rosett, alates teisest aastast taimed õitsevad ja kannavad vilja. Harilik varemerohi hakkab kevadel hilja kasvama (tavaliselt mais). Õitseb juunis-juulis, seemned valmivad augustis. Suure hulga seemnete kogumine on väga raske, sest need valmivad ebaühtlaselt ja valminud kohe pudenevad.
Varemerohud paljunevad väga kergesti vegetatiivselt, risoomide ja juurte tükkidega, varemerohu juured on võimelised andma juurevõsusid. Uusi taimi saab kasvatada isegi väikesest juurekaela lõigust. Paljundamiseks on parem võtta 3-4-aastaseid taimi.
Inglismaal praktiseeritakse sellist varemerohu paljundamise võtet: juurte lõigud pannakse niiskesse kotti, mis asetatakse sooja, pimedasse ja niiskesse kohta. Varsti ilmuvad võrsed, kui need on jõudnud 1,5-2,0 cm pikkuseks, istutatakse need mulda.
Kasutamine: väga perspektiivikas grupiistutustes, aedade ja majandushoonete läheduses.
Ja ka: vedelväetis varemerohust. Varemerohu lehed ja varred sisaldavad suures koguses taimset valku. Neist saab valmistada suurepärast vedelväetist, mis sisaldab lisaks lämmastikule ka palju muid mineraalaineid ja mikroelemente. Selleks pannakse kaks täit peotäit kuivatatud varemerohu rohelust plast- või fajanssnõusse ja valatakse peale 10 l soojendatud vett. Segu hoitakse kolm-neli päeva, et see käärima hakkaks. Seejärel lahjendatakse seda veega suhtes 1 : 3 või 1 : 5 (sõltuvalt väetise vajadusest) ja selle lahusega kastetakse aia taimi iga kahe nädala tagant. Ilma lahjendamata ei saa saadud väetist kasutada: sest sellisel kujul on see väga söövitav ja taimed seda ei omasta.
Varemerohu väetisega saab väetada toataimi ja rõdutaimi, lahjendades seda 5 korda (võib ka rohkem). Lisaks kääritatud lahusele saab kasutada ka ülekäinud lahust.
Valmistatakse seda nii: võetakse 1 kg värskeid või 200 g kuivatatud varemerohu lehti ja varsi ning valatakse peale 10 l vett, parem vihmavett. Kolme-nelja päeva pärast muutub see kleepuvaks massiks ja nädala pärast on väetis valmis. Kuiva mulla jaoks lahjendatakse seda suhtes 1 : 20, niiske jaoks - 1 : 10. Vedelväetisi kantakse niiskesse mulda ainult pilvistel päevadel.
Ülekäinud varemerohu väetis on kasulik kõigile taimedele, kuid eriti kasulik on see sellerile, kapsale ja tomatitele. Tomateid saab väetada iga päev, kandes iga taime alla 0,5 l juure alla. Varemerohu väetised meeldivad kõigile mulla elanikele, seetõttu on kasulik lisada seda natuke komposti. Kui te ei soovi jõudu ja aega väetise valmistamisele kulutada, siis lõigake varemerohul enne õitsemist suured lehed ära ja multšige nendega muld.
Keskkonnasõbralikud seemned mahepõllumajanduse jaoks.
Ravimtaimede perekonna mitmeaastane taim Boraginaceae. Looduslikes tingimustes kasvab varemerohi kurudes, kraavides, jõgede ja ojade orgudes, niisketel niitudel, metsades ja põõsastikes.
Lühikese risoomiga taim. Vegeteerib aprilli algusest kuni külmadeni, harva lehed talvituvad. Lehed on suured, piklikud, varrele laskuvad, mistõttu see näib olevat nagu tiivuline. Varred ja lehed on karvasuse tõttu karedad. Tumedad lillad, harvemini roosad õied on kogutud õisikutesse-keerdudesse. Seemned on mustad, läikivad, 4-5 mm pikad. Puhmas (kuni 80 cm kõrgune) kasvab kiiresti ja õitseb rikkalikult kogu suve. Suurepärane meetaim.
Taim paljuneb seemnetega, võimalik on isekülv ja puhma jagamine kevadel ja augustis, mulla suhtes pole nõudlik, ei haigestu, on külmakindel.
Talvekindluse tsoonid: Z4 - Z8.
Asukoht: varemerohi võib kasvada nii valguses kui ka kerges poolvarjus. Varemerohu juured võivad kergesti tungida aia igasse nurka. Selle liigse pealetükkivuse korral lõigake taim juure alt maha ja kohtades, kus te ei sooviks seda uuesti näha, puistake lõikekoht soolaga üle.
Muld: varemerohi kasvab hästi igasugusel pinnasel, kuid ei armasta liiga happelist ja rasket pinnast. Seetõttu peab muld olema sügavalt haritud.
Paljundamine: seemned ei vaja stratifitseerimist. 1,0 g = 110 seemet.
Kevadisel külvamisel ilmuvad tõusmed 2-3 nädala pärast, kuid reeglina on need üsna hõredad. Talvised külvid annavad tihedamaid tõusmeid. Esimesel aastal moodustub lehtede rosett, alates teisest aastast taimed õitsevad ja kannavad vilja. Harilik varemerohi hakkab kevadel hilja kasvama (tavaliselt mais). Õitseb juunis-juulis, seemned valmivad augustis. Suure hulga seemnete kogumine on väga raske, sest need valmivad ebaühtlaselt ja valminud kohe pudenevad.
Varemerohud paljunevad väga kergesti vegetatiivselt, risoomide ja juurte tükkidega, varemerohu juured on võimelised andma juurevõsusid. Uusi taimi saab kasvatada isegi väikesest juurekaela lõigust. Paljundamiseks on parem võtta 3-4-aastaseid taimi.
Inglismaal praktiseeritakse sellist varemerohu paljundamise võtet: juurte lõigud pannakse niiskesse kotti, mis asetatakse sooja, pimedasse ja niiskesse kohta. Varsti ilmuvad võrsed, kui need on jõudnud 1,5-2,0 cm pikkuseks, istutatakse need mulda.
Kasutamine: väga perspektiivikas grupiistutustes, aedade ja majandushoonete läheduses.
Ja ka: vedelväetis varemerohust. Varemerohu lehed ja varred sisaldavad suures koguses taimset valku. Neist saab valmistada suurepärast vedelväetist, mis sisaldab lisaks lämmastikule ka palju muid mineraalaineid ja mikroelemente. Selleks pannakse kaks täit peotäit kuivatatud varemerohu rohelust plast- või fajanssnõusse ja valatakse peale 10 l soojendatud vett. Segu hoitakse kolm-neli päeva, et see käärima hakkaks. Seejärel lahjendatakse seda veega suhtes 1 : 3 või 1 : 5 (sõltuvalt väetise vajadusest) ja selle lahusega kastetakse aia taimi iga kahe nädala tagant. Ilma lahjendamata ei saa saadud väetist kasutada: sest sellisel kujul on see väga söövitav ja taimed seda ei omasta.
Varemerohu väetisega saab väetada toataimi ja rõdutaimi, lahjendades seda 5 korda (võib ka rohkem). Lisaks kääritatud lahusele saab kasutada ka ülekäinud lahust.
Valmistatakse seda nii: võetakse 1 kg värskeid või 200 g kuivatatud varemerohu lehti ja varsi ning valatakse peale 10 l vett, parem vihmavett. Kolme-nelja päeva pärast muutub see kleepuvaks massiks ja nädala pärast on väetis valmis. Kuiva mulla jaoks lahjendatakse seda suhtes 1 : 20, niiske jaoks - 1 : 10. Vedelväetisi kantakse niiskesse mulda ainult pilvistel päevadel.
Ülekäinud varemerohu väetis on kasulik kõigile taimedele, kuid eriti kasulik on see sellerile, kapsale ja tomatitele. Tomateid saab väetada iga päev, kandes iga taime alla 0,5 l juure alla. Varemerohu väetised meeldivad kõigile mulla elanikele, seetõttu on kasulik lisada seda natuke komposti. Kui te ei soovi jõudu ja aega väetise valmistamisele kulutada, siis lõigake varemerohul enne õitsemist suured lehed ära ja multšige nendega muld.
