Teie ostukorv on tühi.
Varemerohi harilik
Harilik varemerohi - Symphytum officinale.
Keskkonnasõbralikud seemned mahepõllumajanduseks.
Lühikese juurega taim. Vegeteerib aprilli algusest külmadeni, harvadel kordadel lehed talvituvad. Lehed suured, piklikud. Lehed ja varred karvased. Tumevioletsed, harvem roosad õied on koondunud kähardunud õisikusse. Seemned mustad, läikivad, 4-5 mm pikkused. Põõsas (kõrgus kuni 80 cm) kasvab kiiresti ja õitseb mais- juulis.
Taime paljundatakse seemnetega (võimalik on ka isekülv) ja põõsa jagamise teel kevadel ja hilissuvel (augustis). Mulla suhtes pole taim nõudlik, ei haigestu, on külmakindel. Suurepärane meetaim.
Talvekindluse tsoonid: Z4 - Z8.
Kasvukoht: varemerohi võib kasvada nii valguse käes, kui ka kerges poolvarjus. Varemerohu juured võivad kergelt levida ükskõik millisesse aianurka. Liigse pealetükkivuse korral lõigake taim juurte pealt maha, nendesse kohtadesse aga, kus te ei soovi teda uuesti näha, raputage lõikekohale soola.
Muld: kasvab hästi igasugusel mullal, kuid ei armasta liiga happelisi ja raskeid muldi. Seepärast peab muld olema sügavalt haritud.
Paljundamine: seemned ei vaja stratifikatsiooni. Kevadise külvi korral ilmuvad tõusmed 2-3 nädala pärast, kuid üldjuhul üsna hõredalt. Talve alla külvid annavad rohkem tõusmeid. Esimesel aastal moodustub leherosett, alates teisest kasvuaastast hakkab taim õitsema ja viljuma. Harilik varemerohi hakkab kevadel hilja kasvama, tavaliselt mai kuus. Ta õitseb juunis, seemned valmivad augustis. Hariliku varemerohu seemnete suures koguses korjamine on väga raske, kuna seemned valmivad ebaühtlaselt ja varisevad kohe peale valmimist maha.
Varemerohtu on väga kerge paljundada vegetatiivselt, risoomi ja juure lõigetega, varemerohu juured on võimelised andma juurevõsusid. Uue taime võib kasvatada isegi väikesaest juurekaela tükikesest. Paljundamiseks on parim valida 3-4 aastane taim.
Inglismaal praktiseeritakse sellist paljundamise võtet: juuretükid laotakse niiskesse kotti, mis asetatakse sooja, pimedasse ja niiskesse ruumi. Varsti ilmuvad võrsed. Kui nad on 1,5-2 cm pikkused, istutatakse nad mulda.
Kasutamine: väga perspektiivne taim grupiistutusteks, aedade või majapidamishoonete kõrvale.
Veel varemerohust: vedelväetis varemerohust.
Varemerohu lehed ja varred sisaldavad suures koguses taimseid valke. Neist võib valmistada suurepärast vedelväetist, milles kõrvuti lämmastikuga on veel palju teisi mineraalaineid, samuti mikroelemente. Selleks tuleb võtta kaks peotäit kuivatatud toorainet, panna see plastik- või fajanssnõusse, ning kallata peale 10 liitrit sooja vett. Segu hoitakse 3-4 päeva, et see hakkaks käärima. Seejärel lahustatakse segu veega vahekorras 1:3, või 1:5 (vastavalt vajadusele), ning seejärel kastetakse aiataimi iga kahe nädala tagant.
Lahjendamata seda segu kasutada ei tohi, kuna see on väga sööbiv, ning taimed ei omasta seda. Varemerohust valmistatud väetisega võib väetada ka toa- ja rõdutaimi, lahjendades segu vähemalt viis korda (võib rohkemgi lahjendada). Peale käärima hakkava lahuse võib kasutada ka käärimist lõpetanud lahust.
Seda valmistatakse nii: võetakse 1 kg värskeid või 200 g kuivatatud varemerohu varsi ja lehti, kallatakse peale 10 liitrit vett, parem vihmavett. Kolme nelja päev a pärast muutub segu kleepuvaks lägaks, nädala pärast on väetis valmis. Kuiva mulla jaoks lahjendatakse seda 1:20, niiske mulla jaoks 1:10. Vedelväetised viiakse niiskesse mulda vaid pilves ilmaga. Varemerohust valmistatud käärimise lõpetanud väetis on kasulik kõigile taimedele, kuid eriti positiivselt mõjub ta sellerile, kapsale ja tomatile. Tomateid võib kasta sellega igapäevaselt, andes igale taimele 0,5 L seda lahust.
Varemerohuga väetamist armastavad kõik mulla elanikud, seepärast on kasulik lisada teda pisut ka komposti. Kui te ei taha raisata aega ega jõudu väetise valmistamisele, siis lõigake varemerohult enne õitsemist suured lehed ära ja multšige sellega mullapind.
Keskkonnasõbralikud seemned mahepõllumajanduseks.
Lühikese juurega taim. Vegeteerib aprilli algusest külmadeni, harvadel kordadel lehed talvituvad. Lehed suured, piklikud. Lehed ja varred karvased. Tumevioletsed, harvem roosad õied on koondunud kähardunud õisikusse. Seemned mustad, läikivad, 4-5 mm pikkused. Põõsas (kõrgus kuni 80 cm) kasvab kiiresti ja õitseb mais- juulis.
Taime paljundatakse seemnetega (võimalik on ka isekülv) ja põõsa jagamise teel kevadel ja hilissuvel (augustis). Mulla suhtes pole taim nõudlik, ei haigestu, on külmakindel. Suurepärane meetaim.
Talvekindluse tsoonid: Z4 - Z8.
Kasvukoht: varemerohi võib kasvada nii valguse käes, kui ka kerges poolvarjus. Varemerohu juured võivad kergelt levida ükskõik millisesse aianurka. Liigse pealetükkivuse korral lõigake taim juurte pealt maha, nendesse kohtadesse aga, kus te ei soovi teda uuesti näha, raputage lõikekohale soola.
Muld: kasvab hästi igasugusel mullal, kuid ei armasta liiga happelisi ja raskeid muldi. Seepärast peab muld olema sügavalt haritud.
Paljundamine: seemned ei vaja stratifikatsiooni. Kevadise külvi korral ilmuvad tõusmed 2-3 nädala pärast, kuid üldjuhul üsna hõredalt. Talve alla külvid annavad rohkem tõusmeid. Esimesel aastal moodustub leherosett, alates teisest kasvuaastast hakkab taim õitsema ja viljuma. Harilik varemerohi hakkab kevadel hilja kasvama, tavaliselt mai kuus. Ta õitseb juunis, seemned valmivad augustis. Hariliku varemerohu seemnete suures koguses korjamine on väga raske, kuna seemned valmivad ebaühtlaselt ja varisevad kohe peale valmimist maha.
Varemerohtu on väga kerge paljundada vegetatiivselt, risoomi ja juure lõigetega, varemerohu juured on võimelised andma juurevõsusid. Uue taime võib kasvatada isegi väikesaest juurekaela tükikesest. Paljundamiseks on parim valida 3-4 aastane taim.
Inglismaal praktiseeritakse sellist paljundamise võtet: juuretükid laotakse niiskesse kotti, mis asetatakse sooja, pimedasse ja niiskesse ruumi. Varsti ilmuvad võrsed. Kui nad on 1,5-2 cm pikkused, istutatakse nad mulda.
Kasutamine: väga perspektiivne taim grupiistutusteks, aedade või majapidamishoonete kõrvale.
Veel varemerohust: vedelväetis varemerohust.
Varemerohu lehed ja varred sisaldavad suures koguses taimseid valke. Neist võib valmistada suurepärast vedelväetist, milles kõrvuti lämmastikuga on veel palju teisi mineraalaineid, samuti mikroelemente. Selleks tuleb võtta kaks peotäit kuivatatud toorainet, panna see plastik- või fajanssnõusse, ning kallata peale 10 liitrit sooja vett. Segu hoitakse 3-4 päeva, et see hakkaks käärima. Seejärel lahustatakse segu veega vahekorras 1:3, või 1:5 (vastavalt vajadusele), ning seejärel kastetakse aiataimi iga kahe nädala tagant.
Lahjendamata seda segu kasutada ei tohi, kuna see on väga sööbiv, ning taimed ei omasta seda. Varemerohust valmistatud väetisega võib väetada ka toa- ja rõdutaimi, lahjendades segu vähemalt viis korda (võib rohkemgi lahjendada). Peale käärima hakkava lahuse võib kasutada ka käärimist lõpetanud lahust.
Seda valmistatakse nii: võetakse 1 kg värskeid või 200 g kuivatatud varemerohu varsi ja lehti, kallatakse peale 10 liitrit vett, parem vihmavett. Kolme nelja päev a pärast muutub segu kleepuvaks lägaks, nädala pärast on väetis valmis. Kuiva mulla jaoks lahjendatakse seda 1:20, niiske mulla jaoks 1:10. Vedelväetised viiakse niiskesse mulda vaid pilves ilmaga. Varemerohust valmistatud käärimise lõpetanud väetis on kasulik kõigile taimedele, kuid eriti positiivselt mõjub ta sellerile, kapsale ja tomatile. Tomateid võib kasta sellega igapäevaselt, andes igale taimele 0,5 L seda lahust.
Varemerohuga väetamist armastavad kõik mulla elanikud, seepärast on kasulik lisada teda pisut ka komposti. Kui te ei taha raisata aega ega jõudu väetise valmistamisele, siis lõigake varemerohult enne õitsemist suured lehed ära ja multšige sellega mullapind.
Eng.: Comfrey. Suom.: Rohtoraunioyrtti. Sven.: Vallört.
