Maksudeta: 1.85€
Magusa viljalihaga violetne redis.
Varajane sort: sobib söömiseks 18-29 päeva peale tärkamist. Juurvilji on ümmargune, punane ja valge otsaga. Viljaliha valge, mahlane, magusa maitsega.
* Redis on üks populaarsemaid varaseid köögiviljakultuure. Ühe kasvuaastaga võib ühelt ja samalt kasvukohalt saada kolm redisesaaki. Redis vajab kobedat, niisket, toitvat, neutraalset pinnast, võib olla ka nõrgalt happeline. Kultuuriul ja vaesel pinnasel ei moodusta ta juurvilja.Tavaliselt külvatakse redis avamaale 15 aprillist-15 maini ja 15 augustist 1 septembrini. See on tingitud sellest, et kuumus ja pikk päev on ennakõidumise põhjuseks kuigi on olemas sordid, mida võib kasvatada kogu kasvuaja vältel (nii kui lumi sulab ja kuni maa külmub). Tegeledes selle kultuuriga ärge unustage, et külvi jaoks valitakse suured ja värsked seemned. Et saada suurt saaki tuleb nad külvata ühtlaselt ja mitte sügavasse mulda. Harvendamisel juurikat ei moodustu. Redis on külmakindel, halvasti talub aga kuiva ja palavat ilma, kuurviljad muutuvad puiseks ja kibedaks.
Redise kasvatamisel on järgmised nõuded:
1. Hea saagi saamiseks on vaja jälgida külvi aegu.
Redis - on lühipäevataim. Täisväärtuslikuks kasvuks ja arenguks on talle vaja 12 tundi valgust.
Liiga pika päevaga annab taim ruttu õievarsi aga liiga lühikesega venib pikaks ja ei anna täisväärtuslikke juurvilju.
Lähtuvalt sellest on redise külvi optimaalsed ajad aprill-mai ja juuli lõpp-augusti algus.
Vajadusel võib kasutada ka varjutamist ütleme karkassi, mis on kaetud valgust mitte läbilaskva materjaliga-nii antakse taimedele vajaliku pikkusega päev 12 tundi.
2. Kasvukoha valik.
Redis vajab valgust. Avatud päikesepaistelisel kasvukohal kasvavad juurviljad on hõrgud ja õrnad, pimedas kasvatab taim õievarsi.
Teiseks õnnestub redise kasvatamine kobedatel, liivastel vähehappelistel muldadelmitte halvasti ei kasva ta kobedatel savikatel muldadel ja hästi valgustatud turbamuldadel.
Ei sobi talle struktuuritud viljatud mullad. Redisele ei sobi ka happelised mullad, millel ta haigestub mädanikku. Paremad eelviljad on pipar, kurk, tomat.
3. Redist ei kobestata, kõblata ega harvendata. Iga selline töö ajab redise ennakõiduma.
Kõigi nende tarkuste seas soovitavad spetsialistid külviks valida täisväärtuslikud seemned (kvaliteedi kontrollimiseks laske seemned soolalahusesse, need mis tulevad pinnale tulevad välja praakida).
Külve ei tohi mullata - see viib ennakõidumiseni. Seemned külvatakse 2-4 sm teineteisest 1 sm sügavusele.
Redise read peavad alati olema kobedad ja, mis eriti tähtis, niisked, muidu juurviljad lõhenevad.
Ja viimaseks: et peletada redisest eemale maakirpu tuleb vagusid tolmutada tuhaga või tubaka tolmuga. Saaki aitab kaitsta katteloor.
Eng.: Radish. Suom.: Retiisi. Sven.: Rädisa.
* Sõna “redis” pärineb ladinakeelsest sõnast “redix” mis tähendab tõlkes “juur”.
Kust on meile tulnud redis? Tundub nagu oleks ta alati olemas olnud. Aga kas on ikka nii?
Legendi kohaselt on redis seikleja Marco Polo poolt toodud Hiinast Veneetsiasse.
Itaalia aednikud on aretusega parandanud redise maitseomadusi, valmimise kiirust, aretanud erinevaid värvi ja kujuga rediseid.
Itaaliast levis redis kogu euroopasse ja XVIII sajandil jõudis ka venemaale.
Redis toodi venemaale Hollandist Peeter I poolt ja ta andis selle kasvatamiseks Sankt-Peterburi apteekri aeda...