Teie ostukorv on tühi.
Arbuus "Primaorange" F1
Arbuus ''Primaorange'' F1.
Varajane hübriid avamaal kasvatamiseks. Viljaliha ereoranži värvusega, vilja kaal kuni 3 kg ja vili on väheste seemnetega.
1,0 g = 10-20 seemet.
Varajane hübriid avamaal kasvatamiseks. Viljaliha ereoranži värvusega, vilja kaal kuni 3 kg ja vili on väheste seemnetega.
1,0 g = 10-20 seemet.
* Melon ja arbuus – lähimad tavaliste köögiviljakultuuride: kurk, kabatšok, patisson sugulased. Ja kindlasti pole sugulased vaesed, vaid helded lõunamaa külalised.
Umbes 10 % suhkruid sisaldavad need suured marjasarnased kõrvitsalised. Arbuusis on suhkur esindatud enamuses fruktoosina, aga melonis sahharoosina.
Aga suhkru suur kogus ei ole kaheldav, tasub vaid proovida punaka arbuusi mahlakat viljaliha või õrna, suus sulavat melonit.
Väärtuslikud orgaanilised happed: sidrun-, õun-, merevaikhape sisalduvad nii arbuusis kui melonis.
Arbuusis on veel nikotiinhape (asendamatu P vitamiin), karotiin, pektiinained, tselluloos.
Arbuus paistab silma ka kõrge B9 sisaldusega. Palju on melonis rauda (2 korda rohkem kui kanalihas), tänu millele on ta väga kasulik verevaeguse puhul.
Arbuusi ja meloni viljad sisaldavad kaltsiumi, magneesiumi, naatriumi, väävli, fosfori, vase, koobalti jt. ainete mineraalsooli, mis on küll väikestes kogustes,
kuid väga vajalikud inimese normaalseks elutegevuseks. Valgud, mida on ka viljades väikestes kogustes, on asendamatute aminohapete esindajad.
Niisiis: arbuus ja melon ei ole mitte ainult magus vesi, vaid kasulike ainete ladu. Järgides rida teatud tingimusi on võimalik kasvatada neid kultuure isegi Siberis.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Arbuusi mesi - Nardek".
Eng.: Watermelon. Suom.: Vesimeloni. Sven.: Vattenmelon. Bot.: Citrullus lanatus L.
Soolatud arbuus.
Ammust ajast on arbuusile pööratud erilist tähelepanu, kuna arbuus on kasulik kehvveresuse, maksahaiguste, ning ateroskleroosi korral.
Et soolamine oleks kvaliteetne, peab keldris olema ühtlane temperatuur +4+5°C. Arbuusid soolatakse tammevaatidesse, eelnevalt aurutades keeva veega.
Peale selle, enne kihtidena laotamist tuleb kindlasti jõeliiv pesta. 150 l vaadi jaoks on vaja 70 kg liiva, mis sõelutakse eelnevalt, leotatakse ööpäev vees,
segatakse, ning pestakse seni, kuni vee hägusus kaob. Enne arbuuside liiva sisse asetamist töödeldakse liiva keeva veega.
Kõik soolamisega seotud operatsioonid viiakse läbi keldris, vastasel juhul pole võimalik tünni pärast enam liigutada.
Soolamiseks on paremad väikesed arbuusid (1-2 kg), õhukese koorega (sorditüüp "Sugar Baby"). Viljad peavad olema valminud, kuid mitte üleküpsed.
Soolamiseks valmistatakse soolvesi nagu kurkidele.
Arbuusid laotatakse vaati nii, et nad oleksid igast küljest liivaga ümbritsetud, nimg ei puutuks ühestki küljest ei üksteise ega vaadi seina vastu.
Selleks raputatakse põhja 5-6 cm liiva kiht, seejärel asetatakse viljad 3-4 cm vahedega, mis täidetakse liivaga ja surutakse kinni.
Peale pannakse uuesti 5-6 cm liivakiht, ning mööda vaadiseinu valatakse soolvesi nii, et ta ei ulatuks üle pealmise kihi.
See on vajalik selleks, et arbuusid ei kerkiks pinnale. Vaadi servast peab jääma 15 cm. Ülemisele liivakihile laotakse peale puhastatud puidust ketas,
millele omakorda vajutis (pestud kivi, mitte lubjakivi). Seejärel kallatakse soolvett niipalju juurde, et ketas jääb 5 cm ulatuses soolvee alla.
Säilitamisel tuleb jälgida, et soolvee tase ei alaneks. 3-4 kuu pärast, umbes uueks aastaks on soolatud arbuusid valmis.
