Must rõigas "Murzynka"

Must rõigas "Murzynka" - Raphanus sativus var. niger.
Kiirekasvuline ja raviomadustega dieettoode.
Saagikas, keskvalmiv talvine sort: tõusmetest tehnilise küpsuseni kulub 68-75 päeva.
Juurvili on must, ümar, läbimõõduga 9-14 cm, sile, kaaluga 250-400 g. Viljaliha valge, mahlane, meeldiva poolterava maitsega.
Soovitatakse kasutada värskelt, teravate liha- ja taimetoitusalatite valmistamiseks ning loomulikult ravimiseks mee ja rõikaga vanade retseptide järgi.
Säilib kogu talve.
1,0 g = 70-80 seemet.

* Rõigas sisaldab üsna keerukat bioloogiliselt aktiivsete ainete keemilist kompleksi: juurviljadest on leitud valke, aminohappeid, ensüüme, B- ja C-vitamiine, orgaanilisi happeid, lipiide ja süsivesikuid.
Rikas on ta ka väävlit sisaldavate ainete poolest, millel on fütontsiidsed omadused. Neis on tuvastatud antotsüaane, kaltsiumi-, raua-, magneesiumi- ja eriti kaaliumisooli.
Kaaliumisoolade sisalduselt ületab rõigas kõiki köögivilju. Rõigas tugevdab seedetrakti näärmete tööd, omab sapieritust soodustavat ja diureetilist toimet.
Tema mahla soovitatakse sapieritust soodustava vahendina 30%-lise vesilahusena, pooleks meega aga kasutatakse ülemiste hingamisteede külmetushaiguste raviks, eriti juhtudel, kui haigusega kaasneb kurnav kuiv köha ja häälekähisemine. Sama segu soovitatakse profülaktilise vahendina sapikivi- ja neerukivitõve ning ateroskleroosi ennetamiseks.
Rõigast kasutatakse antiseptilise vahendina. Mahla ja purustatud massiga ravitakse mädaseid, kaua paranevaid haavu ja haavandeid.
Ammustest aegadest on kuulus rahvapärane «rohi» liigesevalude ja -kollete raviks. Valmistamisviis on lihtne: värskelt pressitud rõikamahlas (2 klaasi) lahustatakse 1 spl keedusoola, lisatakse 1/2 klaasi viina ja 3/4 klaasi mett ning segatakse kõik hoolikalt läbi. Segu hõõrutakse valutavatesse kohtadesse, misjärel seotakse kinni villase riidega.
Rõikamassi kasutatakse ka ärritava vahendina sinepiplaastrite asemel.
Nagu teistelgi ravimitel, on rõikal kasutamise vastunäidustused. Ärritavate ainete sisalduse tõttu ei tohi seda toiduks tarvitada mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandi, kõrge happesusega gastriidi, peen- ja jämesoole põletike ning maksa- ja neeruhaiguste korral, mis pole seotud kivide ladestumisega.
Muudel juhtudel on rõigas kasulik kõigile kui väärtuslik toiduaine: toiduratsioonis peaks see olema vitamiinitoidu koostisosa. Rahvameditsiinis peetakse rõigast koos porgandi ja peediga asendamatuks vahendiks kehvveresuse korral.
Toiduks kasutatakse valge ja musta rõika juurvilju, kusjuures eeterlikke õlisid ja mineraalaineid sisaldab viimane tunduvalt rohkem. Just eeterlike õlide suurem sisaldus määrab musta rõika selgemini väljendunud terava maitse.
Toiduks kasutatakse värskeid rõika juurvilju, peamiselt erinevate salatite valmistamiseks: rõigas taimeõliga, hapukoorega, munaga. Peenestatud rõikast koos õliga saab maitsva täidise pelmeenidele, vareenikutele ja pirukatele.