0 arvamust  |  Lisa arvamus
Lythrum salicaria
Tootja: Jelitto
Pakendis:0.25 g
Saadavus:3
2.62€
Maksudeta: 2.15€
Harilik kukesaba "Red and Rosy Hybrids" ("Rosy gem", "Red Beauties") - Lythrum salicaria.
Suurepärane taim varjulisse kohta!
Lilled või seemnekapslid lõikamiseks.
Õitsemise periood: juuni-september.
Talvekindluse tsoon: Z3-Z9.
Kõrgus: 100 cm. Õitseb pidevalt.
Põõsas niiske mullaga aedadele. Teda armastavad mesilased ja liblikad.
Taim on talvekindel.

Kodumaa: Euroopa ja Aasia. Märjad niidud, kaldad. Kodumaine põõsas niiske pinnasega aedadesse. Mesilaste ja liblikate lemmik. Sirge, korrapärane, 80-140 cm kõrgune põõsas, lehed süstjad, rohelised, sügisel punased. Õied väikesed kuni 1 cm läbimõõduga tähekujulised, mis on kogunenud tihedalt küünlataolistesse violettpunastesse viljapeadesse. Õitseb juunis-augustis. Taim on külmakindel.
Kasvukoht: kasvab hästi päikeselises või poolvarjulises kasvukohas, vähenõudlik, talub substraadi kuivamist. 
Muld: värske, õhustatud, niiske, toitaineterikas. Niiskust armastav. Talub hästi püsivat liigniiskust, kuid seda vaid suvisel ajal, kui ta võib olla vees kuni 30 cm sügavuselt.

Kasvatamine: hästi kasta ja väetada. Äraõitsenud õisikud kohe eemaldada, et seemned mulda ei satuks, võib maha niita. Kasvab piki aastaid noorendamata. 
Hooldus: kastke ja väetage korralikult. Äraõitsenud õisikud eemaldage koheselt, et seemned ei satuks mulda. Võib niita. Noorendamata elab pikki aastaid. Kui mullas on liiga palju lämmastikku, võib lamanduda.
Paljundamine: vegetatiivselt saab paljundada põõsa jagamise teel ja juurelähedaste pistikutega varasuvel. Võib paljundada ka seemnetega. 
1,0 g = 24000 seemet.
Istikute saamiseks külvatakse jaanuarist märtsini. Optimaalne temperatuur idanemisel on +15..+18°C, tõusmed ilmuvad 20-30 päeva pärast. Külvieelset töötlust ja stratifikatsiooni ei vaja. Õitsema hakkab 2-3 aastal peale külvi. Kui te soovite vana kukesaba põõsast paljundada vegetatiivselt, tuleb teil end varustada ... kirvega, sest täiskasvanud taimel on juurerisoom puitunud. Kõige parem on sorte paljundada juurepistikutega. 
Kasutamine: sobib lõikeõiteks, kasutatakse grupiistutusteks, erinevates lillepeenardes, seejuures veekogude läheduses. Hinnatakse pikaajalise rikkaliku õitsemise poolest. 
Partnerid: kõige erksamad kooslused kukesabaga kindlustavad päevalill "Lemon Queen", kirburohi, vesikanep, hiina astilbe. Kukesabaga sobivad hästi ka jaheda, sinise tooniga hiidiisop "Blue Fortune", geraaniumid "Brookside" ja "Rosanne", naistenõges, mesiohakas ja ogaputk.
Parimad kompanjonid põõsaste hulgast on põisenela kollaselehelised vormid, ebajasmiin, kukits, barbariss. Kompositsioonile mitme erineva sordi kukesabadele, mis on erineva kõrguse ja värviga, võib lisada jaapani enelaid "Goldflame" ja "Macrophylla".
Kuigi ka ilma nendeta on kukesaba kollektsioon kaunistuseks igale aiale oma elegantsete üleminekutega kahvaturoosast erk-vaarikpunaseni. Sellist lillepeenart luues ei tasu unustada seda, et sellised purpur-roosad toonid lühendavad vahemaid ja taimed tunduvad lähemal, kui nad tegelikult on.
Väga efektsed on kukesabad sügiseste astritega, näiteks sortidega "Prince", "Lady in Black", "Horizontalis". Sellele kompositsioonile võib lisada kirburohu, käokinga ja liilialised. Kukesaba kooslus kõrrelistega veetleb oma võimsa kontrastiga. Dekoratiivkõrrelised pehmendavad kukesaba fuksiakarva toone.
Paelrohu sordid "Picta" ja "Luteopicta" on tasakaaluks muretult leegitsevale hiina astilbe sordile "Purpurlanze", ning harilikule kukesabale "Roberе". "Goldtau" kollased pilved sobivad kukesabade "Lady Sackville" ja "Swirl"-ga.
Kastiku "Karl Forster" sambad on aga kukesabade ja kirburohu erksas meres justkui majakad. Peale õitsemist ei koristata kukesaba tavaliselt looduslikust lillepeenrast, kus nad on kuni kevadeni. Päikese käes pleekivad pikad võrsed, ning muutuvad viljavihkude sarnaseks. Koos sügiseste astrite ja sügiseste kõrrelistega on efekt garanteeritud. Tõsi, selliselt toimides on võimalik isekülv.
Kõik kukesaba sordid on mesilastele kütkestavad. Kukesaba mesi on tumekollane, väga aromaatne, terava maitsega. Soovi korral võib luua oma aeda liblikate aia, kuhu soovitatakse koos kukesabaga istutada mugul-askleepias, pune, iisop, raudrohi, palderjan, päevakübar, tüümian, sügisaster. Kukesaba liigid on rahvameditsiinis tuntud verdpeatava vahendina. Sel juhul sobivad tema naabriteks mõõklehine vaak, harilik kuldvits, ürt-punanupp, hobuoblikas, monarda, mõõl.
Ravimtaimed võib istutada peamisteks, ilu ja aroomi pärast lisada aga juurde maitsetaimi: leeskputk, harakputk, münt, pune, südamerohi.

Harilik kukesaba, Lythrum salicaria, Дербенник иволистный
Eng.: Spiked loosestrife, milk willow-herb. Suom.: Rantakukka. Sven.: Fackelblomster.

* Raviks kasutatakse kukesaba ürti ja risoomi.
Risoomist on leitud parkaineid, saponiine. Maapealses osas on leitud glükosiide, parkaineid, eeterlikke õlisid, limaaineid, vaiku, glükoosi, karotiini.
Seemnetest – alkaloide. Keedus, tõmmis ja alkoholitõmmis ürdist, õitest ja juurtest on põletikuvastase, antibakteriaalse, uriinieritust soodustava, valuvaigistava, kootava, haavu parandava toimega ja kasutatakse nii maovalude, koolikute, külmetushaiguste, peavalu, menorraagia korral, vastumürgina mao ja marutaudis loomade hammustuste korral, samuti veneeriliste haiguste puhul. Värskete juurte ja lehtede tõmmist pannakse kompressiks haavadele.
* 1 tl õisi 1 klaasi keeva vee kohta, lasta 30 min tõmbuda, kurnata. Võtta sisse ¼-1/3 klaasi korraga 3 korda kõhulahtisuse ja düsenteeria korral.

Lisa arvamus

Märkus: HTML kood ei ole lubatud.