Teie ostukorv on tühi.
Kukemari harilik
Harilik kukemari - Empetrum nigrum
Rahvapärane nimetus – "karumari".
Kukemari on tüüpiline soo kserofüüt ( taim, mis rahuldub vähese veehulgaga), varred tõusvad, harunevad, 20 cm kuni 1m pikad. Lehed kitsaselliptilised, paiknevad vartel hõredalt, oma kujult erinevad teiste sootaimede lehtedest. Esmapilgul võib neid pidada okasteks: läikivad, karmid, väiksed ja peenikesed, sissepoole rullunud servadega, lehed paiknevad võrsel igas küljes. Igihaljad nii suvel kui talvel. Lehekaenaldes asuvad ühesoolised pisikesed roosad või tumepunased kolme kroonlehega õied. Marjad on mustad läikivad luuviljad. Õitseb mai II poolel - juuni alguses, viljad valmivad augustis. Vili on ümmargune läikivmust veidi hapukas mari, mahl on purpurne ja marjas on 6-9 seemet.
Taim on kahekojaline. Valguselembene, kuid talub ka poolvarju ja varju. Eelistab happelisi, huumusrikkaid, kobedaid, piisavalt niiskeid liiv- ja turbamuldi.
Ei talu üleujutust ja tihendatud mulda. Vaatamata sellele, et talle meeldib niiskus, talub hästi ka põuda. Talvekindel (2.tsoon).
Rahvapärane nimetus – "karumari".
Kukemari on tüüpiline soo kserofüüt ( taim, mis rahuldub vähese veehulgaga), varred tõusvad, harunevad, 20 cm kuni 1m pikad. Lehed kitsaselliptilised, paiknevad vartel hõredalt, oma kujult erinevad teiste sootaimede lehtedest. Esmapilgul võib neid pidada okasteks: läikivad, karmid, väiksed ja peenikesed, sissepoole rullunud servadega, lehed paiknevad võrsel igas küljes. Igihaljad nii suvel kui talvel. Lehekaenaldes asuvad ühesoolised pisikesed roosad või tumepunased kolme kroonlehega õied. Marjad on mustad läikivad luuviljad. Õitseb mai II poolel - juuni alguses, viljad valmivad augustis. Vili on ümmargune läikivmust veidi hapukas mari, mahl on purpurne ja marjas on 6-9 seemet.
Taim on kahekojaline. Valguselembene, kuid talub ka poolvarju ja varju. Eelistab happelisi, huumusrikkaid, kobedaid, piisavalt niiskeid liiv- ja turbamuldi.
Ei talu üleujutust ja tihendatud mulda. Vaatamata sellele, et talle meeldib niiskus, talub hästi ka põuda. Talvekindel (2.tsoon).
Raviotstarbel kasutatakse kogu maapealset osa, mis lõigatakse maha õitsemise või viljade moodustumise ajal, puhastatakse prahist ja kuivatatakse varjulises kohas õhu käes või soojas tuulutatavas kohas. Ravimitooraineks on nii viljad, maapealne osa ja isegi juured. Vilju kogutakse küpsena septembri alguses, oksi – õitsemise ajal. Säilitatakse 1 aasta.
Viljad sisaldavad süsivesikuid (glükoosi, arabinoosi, fruktoosi ja sahharoosi), eeterlikke õlisid, triterpenoide, saponiide, kumariini, parkaineid, flavoiniide, rasvhappeid ja vaha. Lehtedest on leitud alkaloide, C vitamiini, kohvihappeid, kumariini, parkaineid, flavonoide ja antotsüaane.
Kukemarja preparaadid on rahustava, sapi – ja kuseeritust soodustava, hüpotensilise ja fütontsiidse toimega. See taim on laialdaselt levinud kui epilepsiat ja teisi spastilisi seisundeid raviv vahend. Tiibeti meditsiinis kasutatakse neerupõletiku ravimina. Mitmete taimeosade tõmmist kasutatakse peavalu, ainevahetuse, unetuse ja väsimuse korral ning kui üldtugevdavat vahendit. Kukemari aitab epilepsia, unetuse, närvikorratuse puhul kui rahustav vahend, teda kasutatakse niisuguste haiguste kompleksravis, mille põhjuseks on stress. Kukemarja kasutatakse perifeerse närvisüsteemi kahjustuse, hüpertoonia, eriti aga närvisüsteemi raviks. Kuulub teesegude koostisse, mida kasutatakse nii neerude kui maksa ravimiseks.
Kasvukoht: kasvab aeglaselt, valguselembene. Meenutab mitmeti teisi mustikalisi: kasvab väludena. Roomab mööda maad, võrsed moodustavad lisajuuri, seepärast kasvab laiusse. Sarnaselt mustikalistele ei saa ka tema läbi ilma seente sümbioosita, mis aitava varustada teda mineraalainetega, vastu aga annab fotosünteesi produkte.
Muld: eelistab happelist liiva- ja turbamulda, ei talu tihendatud pinnast ja seisuvett.
Istutamine: taimed istutatakse üksteisest 30 -50 cm kaugusele. Istutamise sügavus 40 cm. Juurekael 2 cm sügavusele mulda. Mullasegu tehakse mättamullast, turbast ja liivast võrdsetes osades. Alla killustikust ja liivast 10 cm paksune drenaaþ.
Hooldus: taimi väetatakse kord suve jooksul, andes 50 g nitroammofoskat ruutmeetrile. Noori taimi multðitakse 5-6 cm paksuse turbakihiga. Täiesti talvekindel, ei vaja täiendavat katmist, talvitub lume all rahuldavalt. Tagasilõikust vajab vähe, eemaldada vaid kuivanud võrsed. Rohida on vaja vaid esimestel aastatel. Edaspidi lämmatab umbrohud oma jõududega. Vaid vähesed umbrohud on võimelised tiheda võrsemassi varjus ellu jääma. Pigem tuleb kukemarja piirata, kes on võimeline naabertaimi varjama. Kuival ajal vajab kastmist (kuid sootingimusi ei vaja).
Paljundamine: seemnete ja võrsetega.
Kasutamine: pinnakattetaimena mitmesugustes aiakompositsioonides. Nii nagu pohla võib istutada teda ka rokaariumisse. Sobib kokku ka mitmeaastaste püsililledega, nendele on ta kauniks tumeroheliseks fooniks kui „laiuv kuuseke“.
Eng.: Black crowberry. Suom.: Variksenmarja. Sven.: Kråkbär, kråkris.
