Kalifornia läänemagun (segu)

* Kalifornia läänemagun - Eschscholzia californica. 
Baltimaade loodusteadlase dr. Johann Friedrich Eschscholzi auks. Läänemaguna perekond jaguneb 12 liigiks ja paljudeks sortideks, levinud Põhja- Ameerikas.
Õitseb rikkalikult juunist oktoobrini, seemned pruunid, säilitavad idanemisvõime 2-3 aastat.
Kultuuris 1790. aastast. 
Kasvukoht: Taimed armastavad valgust ja soojust, ent võivad üle elada ka külma -4 kuni -5 kraadi. Nad on vähenõudlikud, kasvavad hästi kuivadel liivmuldadel. Ei talu liigset niiskust ega värskeid orgaanilisi väetisi.
Paljundamine: Seemnete külv aprillis või oktoobris kasvukohale. Hakkavad õitsema 40-45 päeva pärast külvi. Annab ka isekülvi. Noored taimed harvendatakse vahedega 20-25 cm. Ei talu ümberistutamist.
Kasutamine: Lillepeenardes, lillemurus, kivistel küngastel (kiviktaimlas) ja lõikelillena. Dekoratiivsed mitte ainult õite, vaid ka hallikassiniste lehtede tõttu.

Läänemagun kuulub moonide perekonda ja hõlmab kümmekond üheaastaseid ja mitmeaastaseid taime liike, mis kasvavad Põhja Ameerika lääneosas, Kalifornia liivasel ja kivisel pinnal. Paar aastat peale seda, kui kuulus bioolog ALBERT fon SHAMISSO kirjeldas seda oivalist taime, Kalifornia läänemagunat või Kalifornia mooni, hakati teda kasvatama ka Euroopas. Ameerikas sai sellest väiksest lillest Kalifornia osariigi sümbol.
Indiaalaste hõimud kasutasid keedetud läänemaguna võrseid ja lehti toidus, aga õisi - taimeõlidest värvide valmistamisel. Läänemaguna õied lähevad lahti päikesele vastu, aga pilvistel päevadel ja õhtul eelistavad nad "magada". See on väga tähtis- kroonleht kaitseb emakat ja tolmukaid vihma ja tuule eest. Lillede avanemise aeg langeb kokku putukate aktiivse lennuperioodiga - mesilased ja liblikad külastavad meelsasti avanenud õisi. Läänemaguna sini-rohelised lehed on kaetud vaha kihiga. Üksikud õied kaussja vormiga, kroonlehed nagu siid. Äärest on kroonlehed siledad, lainelised või gofreeritud. Seemned on pisikesed, valmimisel nad eralduvad ja kukuvad mulda. Taim paljuneb tihti isekülviga, sellepärast võib teda kasvatada ühel ja samal kohal mitu aastat järjest. 
Läänemaguna hübriididel on enamasti suuremad õied kui algliigil- läbimõõt kuni 7 cm. Õitsemise periood ei ole pikk, aga ühel taimel, mis kasvab pikkuseni 30-60 cm, on õisi tavaliselt palju. Läänemaguna jaoks sobivad päikeselised lillepeenrad, väga mõjuvad on suured taimede grupid. Läänemagun on vastupidav, põuakindel, mulla suhtes ei ole nõudlik. Läänemagun külvatakse otse avamaale aprilli lõpus - mai alguses alalisele kohale, sellepärast, et talle ei meeldi ümber istutamine. 
Seemned on pisikesed - 1 g sisaldab umbes 600 kuni 900 seemet. 100 istiku tarvis läheb vaja 0,5 g seemneid (tavaliselt nii palju ongi pakis). Tõusmed tavaliselt ilmuvad 10-12 päeva pärast külvi.
Mõõduka kliimaga kohtades õitseb läänemagun juuni esimesest poolest kuni sügiseni, kannatab kergeid külmi. Soojas kliimas taimed vananevad kiiremini ja närbuvad, et pikendada õitsemist, praktiseeritakse astmelist külvi 2 nädalase intervalliga. Kuna läänemaguna seemned on pisikesed, siis külvamisel peab
vältima kuhjumist. Nagu teisedki moonilised, omab taim hargnevat juuresüsteemi ning sellepärast on talle vajalik taimede vahe mitte vähem kui 15 cm.
Hooldus ei ole raske - rohimine ja närbunud õite eemaldamine, et hiljem kasvaksid uued. Osa kupardest võib jätta seemneteks, neid on vaja õigel ajal ära korjata, kuni nad ei ole veel avanenud. Kastetakse vajadusel. Piisav niiskus on vajalik istikute esimesel astmel ja kasvu ajal. Läänemagun sobib hästi lõikelilleks. Kui seda teha hommikel, enne õie avanemist, lähevad nad vaasis lahti. Kimbuks on vaja valida hästi arenenud taimed - need püsivad vaasis kauem. Nagu kõik moonilised, omab läänemagun piimmahla. Et see ei voolaks välja ja õied ei närbuks, tuleks lõigatud varred sekundiks asetada kuuma vette.