Teie ostukorv on tühi.
Kalevi-kuningakepp (Kalevikepp, Lindheimeri gaura)
Kalevikepp (kalevi-kuningakepp) - Gaura lindheimeri.
Mitmeaastane, 80 cm kõrgune ažuurne, kaunite õisikutega lill. Õitseb juulist septembrini. Põõsakujuline, kompaktne taim.
Ääristaimeks koos madalamate kultuuridega, näiteks petuunia, salvei jpt. Lõigatuna vaasi avanevad kõik õienupud.
Talveks soovitatakse katta, külmal talvel külmub taim ära. Eestis kasvatatakse nagu üheaastasena.
Kalevikepp on pärit Põhja-Ameerika lõuna- ja keskosast. Kokku on neid ca 25 liiki, kuid tuntumad ainult kaks. Kultuuris kasutusel aastast 1850. Mitmeaastane taim, õitseb rikkalikult, kõrgus 60-120 cm. Jahedates piirkondades kasvatatakse nagu üheaastast suvelille. Lehed on sulgjad, äärtest täkitud, otstest lainelised ja taime kõik osad on kergelt karvased. Õis on lehtri kujuline, õisiku juures väike väljaulatuv osa. Õied on valged või heleroosad ja koonduvad piklikku õisikusse. Õitseb juulist sügiseni. Seemned on suured, ovaalsed, sügava vaoga, helepruunid. 1g seemnetest saab 60-65 taime. Seemned säilivad 3 aastat. Sobib soe ja päikeseline koht aias. Kasvupinnas küll viljakas kuid mitte väga rammus ja toores muld. Liigselt niiskes mullas õitseb kalevikepp halvasti.
Paljundamine: avamaale külvatakse seemned märtsi keskel. Seemned pannakse otse niiskesse komposti, kuid ei kaeta mullaga kinni. Seejärel kaetakse kas klaasi või kliega, pealmiseks kihiks pannakse paber. Istikud lähevad kasvama 21-28 päeva pärast. Tuleks hoida mõõdukat temperatuuri (+10+16°C) ja niiskust. Kui ilmuvad esimesed lehed, tuleks klaas ning paber ära võtta. Kui kasvab esimene suurem leheke, võib taimed istutada eraldi pottidesse. Õue istutatakse taimed peale külmaperioodi lõppu, 35-45 cm vahedega. Sobib ääristaimeks koos teiste madalamate lilledega, nt. petuuniaga, salveiga jt. Lõigatuna vaasi avanevad kõik õienupud.
Mitmeaastane, 80 cm kõrgune ažuurne, kaunite õisikutega lill. Õitseb juulist septembrini. Põõsakujuline, kompaktne taim.
Ääristaimeks koos madalamate kultuuridega, näiteks petuunia, salvei jpt. Lõigatuna vaasi avanevad kõik õienupud.
Talveks soovitatakse katta, külmal talvel külmub taim ära. Eestis kasvatatakse nagu üheaastasena.
Kalevikepp on pärit Põhja-Ameerika lõuna- ja keskosast. Kokku on neid ca 25 liiki, kuid tuntumad ainult kaks. Kultuuris kasutusel aastast 1850. Mitmeaastane taim, õitseb rikkalikult, kõrgus 60-120 cm. Jahedates piirkondades kasvatatakse nagu üheaastast suvelille. Lehed on sulgjad, äärtest täkitud, otstest lainelised ja taime kõik osad on kergelt karvased. Õis on lehtri kujuline, õisiku juures väike väljaulatuv osa. Õied on valged või heleroosad ja koonduvad piklikku õisikusse. Õitseb juulist sügiseni. Seemned on suured, ovaalsed, sügava vaoga, helepruunid. 1g seemnetest saab 60-65 taime. Seemned säilivad 3 aastat. Sobib soe ja päikeseline koht aias. Kasvupinnas küll viljakas kuid mitte väga rammus ja toores muld. Liigselt niiskes mullas õitseb kalevikepp halvasti.
Paljundamine: avamaale külvatakse seemned märtsi keskel. Seemned pannakse otse niiskesse komposti, kuid ei kaeta mullaga kinni. Seejärel kaetakse kas klaasi või kliega, pealmiseks kihiks pannakse paber. Istikud lähevad kasvama 21-28 päeva pärast. Tuleks hoida mõõdukat temperatuuri (+10+16°C) ja niiskust. Kui ilmuvad esimesed lehed, tuleks klaas ning paber ära võtta. Kui kasvab esimene suurem leheke, võib taimed istutada eraldi pottidesse. Õue istutatakse taimed peale külmaperioodi lõppu, 35-45 cm vahedega. Sobib ääristaimeks koos teiste madalamate lilledega, nt. petuuniaga, salveiga jt. Lõigatuna vaasi avanevad kõik õienupud.
Bot. syn.: Gaura filiformis var. munzii Cory, Oenothera lindheimeri (Engelm. et A. Gray).
