Teie ostukorv on tühi.
Must rõigas talvine ümmargune "Runder Schwarzer Winter"
Must rõigas ''Runder Schwarzer Winter'' (Ümmargune talvine).
Mahlakas kevadeni!
Keskvarajane talirõika sort, tõusmetest saagini 68-75 päeva. Mahlakas kevadeni! 250-400 g siledakoorelised juurviljad, läbimõõt 8-12 cm. Asuvad täielikult mullas.
Viljaliha valge, mahlakas, maitse poolest nõrgalt terav. Säilivus suurepärane: 86-98 %.
Mahlakas kevadeni!
Keskvarajane talirõika sort, tõusmetest saagini 68-75 päeva. Mahlakas kevadeni! 250-400 g siledakoorelised juurviljad, läbimõõt 8-12 cm. Asuvad täielikult mullas.
Viljaliha valge, mahlakas, maitse poolest nõrgalt terav. Säilivus suurepärane: 86-98 %.
* Rõigas areneb ja moodustab head viljad ainult siis kui ta saab peenral vabalt oma lehed välja sirutada. Tiheda istutuse korral segavad taimed üksteist ja rõigas hakkab välja venima ja puituma.
Rõika juurikad, mis kasvadest tulevad mullast välja, tuleks pidevalt katta mullaga nii tekib sisus vähem lõhesid ja auke. Et saada suurt saaki on vaja regulaarselt kasta, et tagada pidevalt mulla niiskus. Mustrõikal, mida tahetakse talvel säilitada ei lõigata pealseid ära vaid murtakse keerates. Liiga suurt vahet taimedel reas pole vaja jätta, muidu kasvavad liiga suured juurikad, mille all taas kannatab kvaliteet. Optimaalne taimede vahe reas peale harvendamist 10-15 cm olenevalt sordist.
(Külvinorm: 5-6 kg/ha. 1,0 g = 100-130 seemet. 1000 seemet = 9-14 g. Külvisügavus: 1,5-2,0 cm). Optimaalne idanemise temperatuur +15+20°C.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Rõika kasvatamine sügis-talviseks kasutamiseks".
Eng.: Winter radish. Suom.: Retikka. Sven.: Rättika. Bot.: Raphanus sativus var. nigra.
* Rõigas sisaldab üsna keeruka keemilise kompleksi bioloogiliselt aktiivseid aineid: juurviljades on leitud valke, aminohappeid, fermente, B ja C vitamiine, orgaanilisi happeid, lipiide ja süsivesikuid. Sisaldab rikkalikult ka fütontsiidse toimega väävliühendeid. On leitud ka antotsüaane, kaltsiumi-, raua-, mangaani ja eriti kaaliumisooli. Kaaliumisoolade sisalduselt ületab rõigas kõiki teisi köögivilju. Rõigas tugevdab seedetrakti näärmete tööd, on sapi – ja uriinieritust soodustava toimega. Tema mahla soovitatakse 30% vesilahusena sapiajatiks, aga meega pooleks võetuna ülemiste hingamisteede külmetushaiguste raviks, eriti neil juhtudel, kus haigusega kaasneb kuiv köha ja hääle kähedus. Sama segu soovitatakse ka sapi- ja neerukivide ning ateroskleroosi profülaktikaks.
Rõigast kasutatakse kui antiseptilist vahendit. Mahla ja peenestatud seguga ravitakse halvasti kinnikasvavaid haavu. Ammusest ajast on ta tuntud vahend liigeste ravis. Ravimi valmistamine on lihtne: värskelt valmistatud rõikamahlas (2 klaasi) lahustatakse 1 spl keedusoola, lisatakse ½ klaasi viina ja ¾ klaasi mett ja segatakse hoolikalt. Segu hõõrutakse haigele kohale ja kaetakse villase riidega.
Rõikaputru kasutatakse ka sinepiplaastri asemel.
Nii nagu teistelgi ravimitel, on rõika kasutamisel vastunäidustusi. Ärritavate ainete tõttu ei maksa teda toiduks tarvitada mao- ja kaksteistsõrmiku haavandite korral, suurenenud happelisusega gastriidi, peen- ja jämesoole põletike, maksa- ja neeruhaiguste korral, mis pole seotud kivide tekkega.
Ülejäänud juhtudel on rõigas kasulik: ta peaks kuuluma vitamiinirikka toidu koostisse. Rahvameditsiinis kuulub rõigas koos porgandi ja peediga verevaeguse asendamatuks ravimiks.
Toiduks kasutatakse nii valget kui mustrõigast, kusjuures viimane sisaldab rohkem eeterlikke õlisid ja mineraalaineid. Just tänu eeterlikele õlidele on mustrõikal teravam maitse.
Toiduks kasutatakse värskeid juurvilju, põhiliselt mitmesuguste salatite valmistamiseks: rõigas koos õliga, hapukoorega, munaga. Hästi peenestatud rõikast koos õliga saab maitsva täidise pelmeenidele, vareenikutele, pirukatele.
