Juurseller "President"

Juurseller ''President''.
Keskhiline sort, tõusmetest saagini 170-180 päeva. Lehed püstised, tumerohelised, keskmise suurusega, kõrgus kuni 38 cm. Juurvili ümmargune, kaal keskmiselt 2 kg, viljaliha õrn-valge värvusega. Saagikus kuni 3,5 kg/m2.
1,0 g = 1800-2500 seemet.

Agrotehnika: sellerit kasvatatakse istikutest. Seemnete külv veebruari lõpus märtsi alguses. Seemnete külvi erilisus selleril on selles, et seemneid ei tohi tugevasti mulda suruda, sest seeme vajab idanemiseks eredat valgust, eriti esimesed 3-7 päeva. Tõusmeid võib oodata 1-1,5 nädalaga. Kasta ettevaatlikult soovitavalt pritsiga. Külvikast soovitavalt katta klaasi või kilega. 60 päeva pärast, st viie pärislehe faasis on istik valmis kasvukohta istutamiseks. Välja istutada peale öökülmade mõõdumist, sest kui taim saab külma, ei kõlba juurikad süüa (väikesed ja kibedad). Istutusskeem 60x30 cm. Edasine hooldus seisneb regulaarses kastmises, väetamises ja kobestamises. Saak koristatakse enne püsivate külmade saabumist.

* Seller. Kultuurtaimena oli seller tuntud juba vanadel egiptlastel ja roomlastel. Algselt kasvatati sellerit ilmselt rituaalsetel eesmärkidel. Sellerit peeti leinasümboliks, hiljem hakati sellerilehtedest pärgadega Roomas austama lauljate ja poeetide võistluste võitjaid. Praegusel ajal kasvatatakse kolme selleriteisendit: leht-, vars- ja juursellerit. Meil tuntud leht-ja juursellerit käsutatakse enamasti maitsetaimedena. Sellerilehti lisatakse toidule värskelt, soolatult ja kuivatatult. Selleri juurvili leiab meil aga kahjuks vähest kasutamist, kuigi kogu maailmas peetakse seda kõrge väärtusega delikatessköögiviljaks. Seller sisaldab hulgaliselt mineraalsooli, vitamiine (C, B1, B2 ja PP), mikroelemente (alumiiniumi, niklit, molübdeeni jne). Seller mõjub soodsalt seedimisele ja neerude talitlusele. Eemaldatud lehtedega juurvili säilib keldris liiva sees hästi kuni kevadeni.

Sellerisalat: 
500 g sellerit, 1 klaas majoneesi või mingit muud salatikastet.
Pestud koorimata sellerid keeta soolaga maitsestatud vees pehmeks. Koorida, lõigata kuubikuteks ja segada
majoneesiga. Salatile võib lisada seeni, sibulat, õunu, porgandeid ja hakitud petersellilehti. Sellerisalati võib valmistada ka tooretest selleritest. Selleri juurviljad koorida ja riivida. Maitsestada sidrunimahla ja suhkruga ning segada majoneesiga. Toorsalatile võib lisada õunu, porgandeid, hapukurki ja tomativiile. Majoneesile võib lisada pisut mett.
Sellerisupp:
300 g sellerit, 40 g riisi, 40 g võid, 20 g jahu, 100 g koort (hapukoort), 2 toorest muna, peent musta pipart, riivjuustu, soola.
Seller koorida, lõigata kuubikuteks või peenikesteks ribadeks ja keeta 1 1 soolaga maitsestatud vees pehmeks. Lisada pestud riis ja keeta. Keetmise lõpul lisada supile võis kuumutatud jahu. Maitsestada pipra ja riivjuustuga ning lisada hapukoorega klopitud munad.
Munaroog selleriga:
500 g sellerit, 500 g kartuleid, 80 g võid (margariini), 1 sibul, 4 n piima, soola.
Sellerid keeta poolpehmeks, koorida ja lõigata väikesteks tükkideks. Kartul koorida ja lõigata kuubikuteks. Sibul hakkida ja kuumutada võis. Lisada seller ja kartul ning hautada. Munad kloppida piimaga, maitsestada soolaga ja valada hautatud aedviljale. Kuumutada kuni muna on hüübinud. 
Praetud seller vorstiga:
300 g sellerit, 300 g vorsti, 2 muna, riivsaia, soola.
Sellerid koorida, lõigata õhukesteks viiludeks, puistata peale soola ja pisut riivitud muskaatpähklit. Kahe selleriviilu vahele panna sama suur vorstiviil. Suruda hästi kokku, paneerida lahtiklopitud muna ja riivsaiaga ning praadida võis kuldpruuniks. Serveerida mädarõika ja praetud kartulitega.
Kana selleriga:
1 kg noor kana (broiler), 100 g võid, 400 g sellerit, 1 sibul, 1 spl jahu, sidrunit, musta pipart, soola.
Tükeldatud kana pruunistada osa võiga. Lisada hakitud sibul ja kuumutada. Valada juurde üks klaas vett ja hautada nõrgal tulel. Viiludeks lõigatud seller praadida ülejäänud võis ja lisada koos kümne piprateraga hautisele. Hautada kuni liha on pehme. Hautamise lõpul lisada vähese veega segatud jahu. Serveerida sidruniviiludega.

Rahvameditsiini soovitused.
Apteegis on rohud kallid. On olemas võimalus metsast korjata mitmeid ravimtaimi. Ravida end metsast ja niitudelt korjatud taimedega on kasulik ja praktiliselt tasuta. Peale selle võib mitmeid ravimtaimi kasvatada oma aias.
Radikuliidi korral: tuleb puhastada sibul (keskmise suurusega) riivida, lisada suhkrut, segada, asetada kilele ja panna haigele kohale. Seda tehakse õhtul. Mähisele panna peale teine soojem kiht-(sall). Võib valmistada püree india sibulast, siis pole vaja suhkrut lisada.
Kui laps on külmetanud ja tal on palavik, tuleb võtta 1 spl kaupa palderjani, nuuskpiiritust, 9%-list õunaäädikat. Segada. Määrida lapse rind ööseks sisse, samuti lastakse lahust nuusutada. Hommikul ärkab laps tervena. Täiskasvanuid ravitakse samuti, kuid kogused on kahekordsed.
Angiini korral võetakse 1 spl kaupa mett, jahu ja kuiva sinepipulbrit. Tehakse taignapäts ja pannakse ööseks kurgule, kaetakse kilega ja sooja salliga. Toimub soojenemine, nahk muutub punaseks, haigus möödub kiiresti.
Kopsupõletiku korral (2 kordne kogus) pannakse jahukook seljale. Haiget saanud kohti (löögi tagajärg) ravitakse samuti. Sellist taignakooki võib kasutada 3 korda, peale seda on ta kasutu.
Hüpertooniatõve korral kasutatakse tilliseemne tõmmist. 2 spl tilliseemneid pannakse termosesse ja valatakse peale 0,5 liitrit kuuma vett. Tehakse valmis õhtul, juuakse hommikul 30 min. enne sööki. Langeb arteriaalne ja silma rõhk, tugevdab organismi. Kasulikud on ka basiilik, petersell, salat, spargel, sibul, õunad ja metsmaasikas. Soola söömise pidurdamiseks tuleb süüa kartulit, kabatšokki, banaani, rosinaid. Hommikul on kasulik juua klaas mahla segus porgand ja kõrvits.
Paiseid saab ravida ühe päevaga. Võetakse sibulakoori ja teelehte. Peenestatud 0,5 liitri ürdi peale lisatakse 1 tl mett, tehakse pätsikesed ja pannakse paisele. Võib kasutada ka paiselehte, mis asetatakse haigele kohale.
Ekseeme ravitakse metsmaasikaga. Maasikad peenestatakse, pannakse linase lapi vahele ja asetatakse haigele kohale. 5-7 päeva pärast on haigus möödas.

Eng.: Celeriac, celery, smallage. Suom.: Mukulaselleri. Sven.: Rotselleri. Bot.: Apium graveolens var. rapaceum.