Kõrge saagikusega hiline sort. Tõusmetest saagini 180-190 päeva, tugev külmakindlus.
Taim on kõrge, tumeroheliste lehtedega, valge varreosa pikkus 20-25 cm.
Porrulaugul on meeldiv, nõrgalt terav maitse.
1,0 g = 330-430 seemet.
Eng.: European Leek, Garden Leek. Suom.: Purjo, purjosipuli. Sven.: Purjolök.
Muidugi võib osta porrut turult või poest, kuid parem on siiski kasvatada teda oma aias ilma kemikaale kasutamata.
Ostetud porrul on üldiselt kehvem maitse ja lõhn, aga sisemiste lehtede vahel on mulda. Need, kes kasvatavad porrut juba pikemat aega, on selle ajaga katsetanud mitmeid sorte.
Neid võib jagada kolme rühma.
* Varajased, suvisordid (Goliaph, Kilima jt), mis on pika 40-50 cm pikkuse ja 3 cm jämeduse ebavarrega. Koristatakse augusti lõpus, ei ole talvekindlad.
* Keskvalmivad, sügisesed (Merlin, De Carentan, Tango jt) moodustavad kvaliteetseid jämedaid, kuid lühemaid kuni 25-30 cm pikkusega ebavarsi;
on koristusküpsed oktoobri alguses, taluvad külma kuni -15°С.
* Hilised, talvised sordid (Elefant, Odrin, Bandit jt) kasvavad aeglaselt, on suure külmakindlusega ja moodustavad mitte väga pika ebavarre – kuni 20 cm,
kuid see-eest hästi jämeda – 5-6 cm. Valmivad kaua, neid soovitatakse koristada hilja sügisel.
Valikuliselt saab porrut kasutada toiduks mistahes arenguastmes, sordist sõltumata, kui ebavars on umbes 2 cm jämedune. Sel ajal on ka porru lehed õrnad samuti kui varredki.
Porru väljakaevamiseks sobib tavaline aiahark, millele on alles jäetud 2 keskmist haru, äärmised aga eemaldatud. Enne kaevamist eemaldada varre ümbert muld.
Vigastuste vältimiseks kaevata mitte kohe varre lähedat, vaid veidi kaugemalt. Taim tõmmatakse lehtipidi välja.
Suvisordid ei säili kaua: need tarvitatakse ära suve ja sügise jooksul. Sügisesed ja talvised sordid kaevatakse välja peale 15. -25. oktoobrit (enne suuremate külmade tulekut).
Talvel säilitatakse porrut keldris kõrges tihedas kastis. Lehti ja juuri kärbitakse veidi, taimed pannakse veidi kaldu kasti ja puistatakse peale niisket liiva.
Hoidmisel ebavarred pleekuvad ja muutuvad õrnemaks, samas aga suureneb C-vitamiini sisaldus, kuna toitained liiguvad lehtedest ära ebavarde.
Osa hiliseid ja keskvalmivaid taimi võib jätta avamaale mulda talvituma. Lehti kärbitakse veidi, taime ümber kuhjatakse mulda või puistatakse turvast.
Pealt kaetakse puulehtede, seejärel kuuseokstega. Kevadel eemaldatakse kate, maa kobestatakse ja antakse väetist. Taimed hakkavad kasvama ja neid saab varakult tarbida.
Lõplikult koristatakse porru enne õitsemist (kui just pole vajadust seemneid saada).
Porrut saab ka üsna rahuldavalt säilitada 2-3 kuu vältel kilekottides soojustatud rõdul temperatuuril +3+5°C. Kilesse pakitud porrut saab hoida isegi külmikus.