Teie ostukorv on tühi.
Lõvilõug madal "Kimosy"
Lõvilõug madal "Kimosy".
Külv: veebruari lõpp - märtsi esimene pool.
Tõusmete ilmumine: 10-14 päeva pärast.
Õitsemisperiood: juunist septembrini. Universaalne sorditüüp sobib lillepeenardesse, lillevaipadeks ja konteineritesse.
Kääbusjas, rohkearvuliste võrsetega, 15 cm kõrgune kompaktne taim. Õitseb juuni keskelt septembrini.
Agrotehnika.
Külv: ettekasvatus märtsis istikute saamiseks. Kahe pärislehe faasis pikeeritakse. 4-5 paari pärislehtede faasis näpistatakse istikute ladvad. Istikud istutatakse avamaale mais, taimede vahekaugusega 20-30 cm.
Hooldus: mulla kuivamisel kastetakse. Iga kahe nädala tagant soovitatakse väetada kompleksmineraalväetise lahusega. Pikemaajaliseks õitsemiseks eemaldatakse kõik õitsenud õisikud. Vajadusel toestatakse.
Õitsemine: juuni- oktoober; ühe õie õitsemise aeg kuni 12 päeva, kogu taimel kuni 3 kuud.
Kasvukoht: õitseb rikkalikult avatud päikesepaistelises kasvukohas kuid võib kasvada ka poolvarjus. Ei talu tuuletõmbust.
Muld: eelistab viljakat parasniisket liivsavi mulda. Talub lühiajalist kuivaperioodi kuid reageerib hästi kastmisele ja mineraalväetistega väetamisele, mida tehakse 2-3 korda enne õitsemist. Liigniiskuse korral haigestub ja kängub eriti istikueas. Et pikendada õitsemist tuleb äraõitsenud õied eemaldada.
Paljundamine: seemnetega ja pistikutega. Taimed on külmale vastupidavad, tõusmed ja karastatud taimed taluvad külma -3-5°C. Seemned võib külvata avamaale talve alla, kuid sel juhul hakkavad taimed õitsema hilja, augustis, sellepärast on parem taimed ette kasvatada. Seemned külvatakse märtsi keskpaigas pottidesse, kõrged ja keskmised sordid vajavad kahekordset pikeerimist.
Külviks ja pikeerimiseks valmistatakse kerge mullasegu, kergest mättamullast ja kõdust võrdsetes osades.
Seemned idanevad aeglaselt, temperatuuril +20+22°C ilmuvad tõusmed 10-14 päeva pärast. Tärkamisel vajavad seemned valgust sellepärast ei kaeta neid mullakihiga.
Tõusmed pikeeritakse turbapottidesse 3x3 või 4x4 cm. Peale pikeerimist esimesel nädalal on taimed väga tundlikud mullaniiskuse suhtes (võivad nakatuda juuremädanikku) sellepärast neid ei kasteta vaid piserdatakse pulverisaatoriga. Esimene väetamine täisväetisega (5-8 g nitrofoskat 10 l vee kohta) tehakse 7-10 päeva peale pikeerimist, teine-10-12 päeva peale esimest väetamist. Paremaks põõsa hargnemiseks soovitatakse ladva kärpimist peale 5-6 pärislehe moodustamist 3-4 lehe kohalt. Taime latvu võib kasutada pistikuteks.Istikueas saab eristada tumedavärvilisi ja heledavärvilisi sorte. Tumedavärvilistel sortidel on õievarre lähedal lehed tumedamad kui heledaõielistel ja lehesooned on punakad.
Külv: veebruari lõpp - märtsi esimene pool.
Tõusmete ilmumine: 10-14 päeva pärast.
Õitsemisperiood: juunist septembrini. Universaalne sorditüüp sobib lillepeenardesse, lillevaipadeks ja konteineritesse.
Kääbusjas, rohkearvuliste võrsetega, 15 cm kõrgune kompaktne taim. Õitseb juuni keskelt septembrini.
Agrotehnika.
Külv: ettekasvatus märtsis istikute saamiseks. Kahe pärislehe faasis pikeeritakse. 4-5 paari pärislehtede faasis näpistatakse istikute ladvad. Istikud istutatakse avamaale mais, taimede vahekaugusega 20-30 cm.
Hooldus: mulla kuivamisel kastetakse. Iga kahe nädala tagant soovitatakse väetada kompleksmineraalväetise lahusega. Pikemaajaliseks õitsemiseks eemaldatakse kõik õitsenud õisikud. Vajadusel toestatakse.
Õitsemine: juuni- oktoober; ühe õie õitsemise aeg kuni 12 päeva, kogu taimel kuni 3 kuud.
Kasvukoht: õitseb rikkalikult avatud päikesepaistelises kasvukohas kuid võib kasvada ka poolvarjus. Ei talu tuuletõmbust.
Muld: eelistab viljakat parasniisket liivsavi mulda. Talub lühiajalist kuivaperioodi kuid reageerib hästi kastmisele ja mineraalväetistega väetamisele, mida tehakse 2-3 korda enne õitsemist. Liigniiskuse korral haigestub ja kängub eriti istikueas. Et pikendada õitsemist tuleb äraõitsenud õied eemaldada.
Paljundamine: seemnetega ja pistikutega. Taimed on külmale vastupidavad, tõusmed ja karastatud taimed taluvad külma -3-5°C. Seemned võib külvata avamaale talve alla, kuid sel juhul hakkavad taimed õitsema hilja, augustis, sellepärast on parem taimed ette kasvatada. Seemned külvatakse märtsi keskpaigas pottidesse, kõrged ja keskmised sordid vajavad kahekordset pikeerimist.
Külviks ja pikeerimiseks valmistatakse kerge mullasegu, kergest mättamullast ja kõdust võrdsetes osades.
Seemned idanevad aeglaselt, temperatuuril +20+22°C ilmuvad tõusmed 10-14 päeva pärast. Tärkamisel vajavad seemned valgust sellepärast ei kaeta neid mullakihiga.
Tõusmed pikeeritakse turbapottidesse 3x3 või 4x4 cm. Peale pikeerimist esimesel nädalal on taimed väga tundlikud mullaniiskuse suhtes (võivad nakatuda juuremädanikku) sellepärast neid ei kasteta vaid piserdatakse pulverisaatoriga. Esimene väetamine täisväetisega (5-8 g nitrofoskat 10 l vee kohta) tehakse 7-10 päeva peale pikeerimist, teine-10-12 päeva peale esimest väetamist. Paremaks põõsa hargnemiseks soovitatakse ladva kärpimist peale 5-6 pärislehe moodustamist 3-4 lehe kohalt. Taime latvu võib kasutada pistikuteks.Istikueas saab eristada tumedavärvilisi ja heledavärvilisi sorte. Tumedavärvilistel sortidel on õievarre lähedal lehed tumedamad kui heledaõielistel ja lehesooned on punakad.
