Lõvilõug madal "Twinny Appleblossom" F1

Külv: märtsi lõpp - aprilli algus.
Tõusmete ilmumine: 10-14 päeva pärast.
Õitsemisperiood: juunist septembrini. Universaalne sorditüüp sobib lillepeenardesse, lillevaipadeks ja konteineritesse.
Kääbusjas, rohkearvuliste võrsetega, 25 cm kõrgune kompaktne taim.
Õitseb juuni keskelt septembrini.
Agrotehnika.
Taim armastab valgust, on külmakindel, kannatab öökülma -1°C. Mulla suhtes pole nõudlik, kuid kasvab paremini ja õitseb pikemalt viljakatel muldadel. Istikute saamiseks külvatakse seemned veebruari lõpus, või märtsi esimesel poolel kasti.
Seemned kaetakse kergelt mullaga. Mullatemperatuuril +15+20°C ilmuvad tõusmed 10-14 päeva pärast. Seemikuid pikeeritakse kaks korda. Istikud istutatakse avamaale mais. Võib külvata ka otse kasvukohale mai teisel poolel.

* Lõvilõug on mitmeaastane taim huulõieliste sugukonnast ja pärit vahemeremaadest.
Lillekasvatuses kasvatatakse ainult üht liiki - Antirrhinum suur (Antirrhinum majus), mis on sobilik tänapäeva sortide aretuseks. Ta omab peeneid kuid tugevaid puitunud varsi ja on võimeline juba esimesel aastal õitsema ja seemet andma. Sellepärast kasvatatakse teda kui suvelille.
Kuid heades tingimustes tugeva juurestikuga on nad küllalt vastupidavad ja võivad lõunarajoonides talvituda, keskrajoonides tuleb aga kindlasti sügisel katta. Lõvilõug moodustab tugeva puhma mis on kaetud väikeste lehtedega, piklike õisikutega mis on kaetud paljude õitega ja mis sirutuvad üles päikese poole. Valgust armastav taim areneb hästi ja õitseb massiliselt ainult päikese paistelisel kasvukohal, vajab kerget hea drenaaziga viljakat mulda, mis pole liigniiske. Talub ka kerget varju kuid õievärv pole siis nii erk.
Lõvilõug talub halvasti mulla ja õhu kuivust sellepärast tuleb palavate kuivade ilmadega teda kasta muidu lehed närbuvad ja õitsemine peatub, osa võrseid võib isegi ära kuivada.Kui kuivus ja palavus kaovad ja mulda satub niiskust taastuvad taimed kiiresti ning hakkavad uuesti õitsema. Et taimed ei haigestuks tuleb taimi kasta hommikul ja otse juurele.
Äraõitsenud õied vähendavad taime dekoratiivsust ning valminud seemned vähendavad õitsemist. Sellepärast eemaldatakse närtsinud õied ja seemnealgmed. Kui sügis on soodne moodustab taim uued võrsed ja rõõmustab meid uute õitega kuni külmadeni. Selektsionäärid on aretanud sadu sorte erineva kõrgusega, vormiga ja värviga. Olenevalt kõrgusest on lõvilõuad kääbus (15-20 sm), madalakasvulised (25-35 cm), keskmised (40-50 cm), kõrged (60-80 cm) ja poolpõõsad (90-100 cm).
Paljudele on tuttav huulõieline, mis meenutab väikest lõvinägu mille järgi ta on saanud ka oma nime. Kui õit kergele pigistada kahelt poolt avaneb ta, vähem tuntud on avatud vorm, tema õied ei moodusta huult vaid on eraldi ja käharad (asalealaadsed). Kui vaadelda neid lõvilõuapuhmaid ei saa alguses arugi et tegemist on lõvilõuaga. Erinevad lõvilõua sordid omavad erinevaid värve: valged, kollased, oranžid, pronksjad-pruunid, lõheroosad, roosad, punased, vaarika-punased, purpurpunased, isegi kahevärvilised ja triibulised. Värvus võib olla hele või tume erk või pastelne.
Lõvilõuga võib aastaringselt kasvatada kasvuhoones, teda sobib ajatada talvisel ajal lõikelilleks.

Lillekasvatajad jagavad lõvilõuad 4 gruppi:
1.õitsevad talvel(lühipäevalised sordid ja hübriidid)
2.õitsevad varakevadel ja hilissügisel
3.õitsevad hiliskevadel ja varasügisel (pikapäevalised)
4.õitsevad suvel (pikapäevalised)
Esimest lõiget kõrgetel kasutatakse lillebukettide ja kompositsioonide valmistamiseks, nad säilivad kaua vaasis (1,5-2 nädalat). Neil on nõrk aroom mis on tähtis lillekimpude tegemisel.
Kääbussorte kasvatatakse kui potikultuure,potis võib kasvatada ka ainult ühte taime, pikaajalise õitsemisega, jätab rikkalikult õitsva taime mulje.

Eng.: Garden snapdragon. Suom.: Leijonankita. Sven.: Lejongap.