Kurk "Soplica" F1

* Kurgid on nõudlikud soojuse ja mulla niiskuse suhtes. 
Seemned hakkavad idanema alles +12°C juures. Tõusmed on väga õrnad ja temperatuuri langusel alla +10°C kasv peatub, nad kolletuvad ja hävivad. Ka kõige väiksemad külmad on neile hukutavad. Vaatamata sellistele kõrgetele nõudmistele kasvatatakse kurke ka põhjaregioonides. Vajalik soojaperiood kurkide valmimiseks ulatub 100 päevani aastas mai lõpust kuni septembri alguseni.
Kurgid taluvad hästi palavat päeva vahelduvate vihmadega. Parim kurgikasvatuse koht on kaldega lõunasse ja külmade tuulte eest kaitstud. Hästi kasvavad kurgid veekogude läheduses.
Külvikorras kasvatatakse kurke esimese kultuurina peale sõnniku andmist mulda, mida on parem anda sügisel 6-8 kg/m2-le. Sõnnik laguneb ja annab taime kasvuks vajalikud toitained, aga samuti soodsa mikrokliima, taimed saavad lisasoojust ja süsihappegaasi.
Kurgid ei ole nõudlikud otsese päikesekiirguse suhtes, see annab võimaluse neid kasvatada aastaringselt- varakevadel kasvuhoones, suvel avamaal ja talvel aknalaual. Otsekülv avamaale tehakse arvestusega, et esimesed tõusmed ilmuksid peale külmade möödumist.  Esimene varajane külv tehakse ainult kuivade seemnetega kuna nad peavad paremini vastu jahedas mullas kui leotatud seemned. Teisel ja kolmandal külvil külvatakse leotatud (eelidandatud) seemned. Igal korral on soovitav seemneid soojendada. See soodustab idanemist ja vähendab haigestumist. Iseviljuvate sortide eeltöödeldud seemneid leotada ei tohi. 
Kurgid annavad suuremat saaki kui lisaks orgaanilisele väetisele antakse ka mineraalväetisi, arvestusega 30 g superfosfaati ja 15 g kaaliumi 1 m2-le. 
Hooldus: tõusmed ilmuvad umbes nädal peale külvi. Kui ilmuvad read kobestatakse nende vahel mulda. Seejärel kobestatakse igal dekaadil uuesti, vajadusel rohitakse. 2 pärislehe moodustumisel harvendatakse taimed: lühikeste külgharudega 5 cm vahed, keskmistega 12 cm ja pikkadega 20 cm. Peale harvendamist antakse lisaväetist ja kobestatakse. Väetamiseks on parem kasutatda sõnniku või verejahu leotist, aga samuti ka linnusõnniku leotist lahustatuna vees vastavalt 4:1, 8:1, 12:1.
Külgharude kiiremaks kasvuks, kus arenevad emasõied tuleb teha võrsete kärpimist. Võrsed kärbitakse kolmanda või neljanda lehe järgi, näpistades ära ladva. Kuivade ilmadega kastetekse kurki tihti ja kobestatakse peale kastmist mulda. Kui taimed hakkavad õitsema, vähendatakse kastmist ja suurendatakse uuesti tugevalt viljade moodustamise alguses. 4-5 pärislehe faasis mullatakse kurgi taimi, see soodustab lisajuurte teket. Sel ajal tehakse ka järgmine pealtväetamine. Juuli alguses kobestatakse uuesti mulda ja rohitakse. 
Saagi kogumine. Esimene saagi koristus seemnete otsekülvi korral on juuli keskpaigas, umbes 55-60 päeva peale külvi. Seejärel viljakandvus suureneb ja vilju korjatakse iga 1-2 päeva tagant.
Harv koristus alandab saaki ja viljade kvaliteeti. Iga vilja eemaldamisel püüab taim kasvatada uue. Sellepärast teeb suure vea see aednik, kes arvab, et lastes mõned päevad mööda saab ta suuremat saaki.
Vastupidi, viljade kasv aeglustub. Kurke tuleb korjata tihti ja varahommikul. Teisel päeva poolel korjatud viljad närbuvad ruttu ja säilivad halvasti. Korjamine tuleb läbi viia korralikult. Vilja eemaldamisel tuleb vajutada  sõrmega viljavarrele, hoides teise käega vilja. Külgharusid ei tohi üles tõsta ja nendel tallata.
Viljad korjatakse kõik järjest ära (ka haiged). Üle küpsenud ja deformeerunud viljad pidurdavad uute viljade kasvu. Viimane korjamine tehakse enne külmade saabumist septembri esimesel dekaadil.