Teie ostukorv on tühi.
Kipslill kaunis "Roos"
Kaunis kipslill "Roos" - Gypsophila elegans.
Üheaastane, hallikasrohelise lehestikuga õhuline taim. Moodustab ažuurse, kähara põõsakese, kõrgusega 40-50 cm. Haruline, peaaegu maapealse varre algusest algav võra muudab taime ümaraks palliks. Väikesed arvukad õrnroosad õied diameetriga 1 cm on koondunud kergetesse õrnadesse õisikutesse. Õitseb rikkalikult kuid lühiajaliselt ning seetõttu võib teha korduskülve 10-12 päevaste vahedega.
Taim on vähenõudlik, kuid kuumal ja kuival suvel õitsemine katkeb.
Hea meekandja, meelitab ligi mesilasi – tolmutajaid. Omab magusat lõhna. Paljuneb isekülviga.
Agrotehnika.
Seemned võib külvata avamaale otse kasvukohale, harvendades hiljem 25-30 cm vahedega. Mulla temperatuuril +15 +18 °C ilmuvad tõusmed 2-3 nädalaga. Hooajal võib teha korduvkülvi. Edasine hooldus seisneb regulaarses rohimises, kobestamises, regulaarses rikkalikus kastmises ja soovitavalt väetada kompleksväetisega.
Haigustest on kipslillel enim levinud hallitus, nõgihaigus, roostehaigus, varre mädanik, kollatõbi, ümarussid.
Paljundamine seemnetega mida külvatakse aprillis- mais kasvukohale. Mitmeaastased sordid kasvavad ühel kohal kuni 25 aastat. Täidisvormid paljundatakse pistikust ja pookimisega. Pistoksaks kasutatakse noori kevadisi võrseid, mis lõigatakse mais- juunis. Pistokstest paljundamise aeg on väga piiratud. Kipslille juurdumine, võrreldes teiste kultuuridega on võrdlemisi kehv, seetõttu on vajalik eriti korralik hoolitsemine. Eriti tähelepanelik tuleb olla pistokste kastmisega, kuna juurduvad pistikud ei talu liigset vett. Täidisvormide pookimist tehakse kevadel lihtõielise sordi juurele.
Kasvatatakse kipslille lõikelilleks. Väga ilusad on nii suve- kui ka talvekimpudes. Säilitavad oma dekoratiivsuse ka kuivatatult. Harvem kasvatakse kipslille koos teiste taimedega grupis ja üksikult äärelillena.
Üheaastane, hallikasrohelise lehestikuga õhuline taim. Moodustab ažuurse, kähara põõsakese, kõrgusega 40-50 cm. Haruline, peaaegu maapealse varre algusest algav võra muudab taime ümaraks palliks. Väikesed arvukad õrnroosad õied diameetriga 1 cm on koondunud kergetesse õrnadesse õisikutesse. Õitseb rikkalikult kuid lühiajaliselt ning seetõttu võib teha korduskülve 10-12 päevaste vahedega.
Taim on vähenõudlik, kuid kuumal ja kuival suvel õitsemine katkeb.
Hea meekandja, meelitab ligi mesilasi – tolmutajaid. Omab magusat lõhna. Paljuneb isekülviga.
Agrotehnika.
Seemned võib külvata avamaale otse kasvukohale, harvendades hiljem 25-30 cm vahedega. Mulla temperatuuril +15 +18 °C ilmuvad tõusmed 2-3 nädalaga. Hooajal võib teha korduvkülvi. Edasine hooldus seisneb regulaarses rohimises, kobestamises, regulaarses rikkalikus kastmises ja soovitavalt väetada kompleksväetisega.
Haigustest on kipslillel enim levinud hallitus, nõgihaigus, roostehaigus, varre mädanik, kollatõbi, ümarussid.
Paljundamine seemnetega mida külvatakse aprillis- mais kasvukohale. Mitmeaastased sordid kasvavad ühel kohal kuni 25 aastat. Täidisvormid paljundatakse pistikust ja pookimisega. Pistoksaks kasutatakse noori kevadisi võrseid, mis lõigatakse mais- juunis. Pistokstest paljundamise aeg on väga piiratud. Kipslille juurdumine, võrreldes teiste kultuuridega on võrdlemisi kehv, seetõttu on vajalik eriti korralik hoolitsemine. Eriti tähelepanelik tuleb olla pistokste kastmisega, kuna juurduvad pistikud ei talu liigset vett. Täidisvormide pookimist tehakse kevadel lihtõielise sordi juurele.
Kasvatatakse kipslille lõikelilleks. Väga ilusad on nii suve- kui ka talvekimpudes. Säilitavad oma dekoratiivsuse ka kuivatatult. Harvem kasvatakse kipslille koos teiste taimedega grupis ja üksikult äärelillena.
Eng.: Graceful Gypsophila. Suom.: Kesäharso, kesäraunikki. Sven.: Sommarslöja.
Nimetus gypsophila tuleneb kreeka sõnast "gypsos"- kips ja "philos"- sõber, tõlkides- lupja armastav.
Paljud liigid kasvavad lubjapinnasel. 1 grammis seemneid 1200, mille idanevus säilib kuni 2 aastat.
Sugukonnas on rohkem kui 100 liiki, levinud Euraasias, Põhja-Aafrikas, Austraalias ja Uus-Meremaal.
Üheaastane kipslill on kõrgusega kuni 50 cm, haruline, peaaegu maapealse varre algusest algav võra muudab taime ümaraks palliks. Lehed on väga väikesed. Õied on kuni 1 cm läbimõõduga, valged, roosad, karmiinpunased peenikestel, kergelt karvastel õievartel, koondunud laiadesse õisikutesse.
Õitseb rikkalikult, kuid mitte pikalt, juuni- juuli. Noored taimed hakkavad õitsema 40-50 päeva pärast külvi. Õitsemisaja pikendamiseks tuleks külvata eri aegadel, järjestikuste külvidega. Hästi kasvab ja õitseb valgusrikkas kohas kuid talub ka kergelt varjulist kasvukohta. Ei talu liigniiskust.
Eelistab kasvada kergetel saviliiv- või liivsavi muldadel. Kultuur on külmakindel kuid noored taimed tuleks talveks siiski katta kuivade lehtedega.
Haigustest on kipslillel enim levinud hallitus, nõgihaigus, roostehaigus, varre mädanik, kollatõbi, ümarussid.
Paljundamine seemnetega mida külvatakse aprillis- mais kasvukohale. Mitmeaastased sordid kasvavad ühel kohal kuni 25 aastat. Täidisvormid paljundatakse pistikust ja pookimisega.
Pistoksaks kasutatakse noori kevadisi võrseid, mis lõigatakse mais- juunis. Pistokstest paljundamise aeg on väga piiratud.
Kipslille juurdumine, võrreldes teiste kultuuridega on võrdlemisi kehv, seetõttu on vajalik eriti korralik hoolitsemine. Eriti tähelepanelik tuleb olla pistokste kastmisega, kuna juurduvad pistikud ei talu liigset vett. Täidisvormide pookimist tehakse kevadel lihtõielise sordi juurele.
Kasvatatakse kipslille lõikelilleks. Väga ilusad on nii suve- kui ka talvekimpudes. Säilitavad oma dekoratiivsuse ka kuivatatult. Harvem kasvatakse kipslille koos teiste taimedega grupis ja üksikult äärelillena.
