Kipslill kaunis "Multicolor" mix

Kaunis kipslill (värvide segu) - Gypsophila elegans.
Värvuste segu, kaunilt õhulise - pitsilise vormiga laiuva kasvukujuga taim kõrgusega 40-60 cm. Palju väikesi õrnu õisi (diameetriga 1 cm) ja võluvalt hallikasrohelised lehed moodustavad kauni pöörisõisiku. Seemned külvatakse otse kasvukohale. Õitsemisaja pikendamiseks tehakse korduskülvid 10-12 päevaste vahedega (2-3 korda). Kasvab hästi ka konteinerites. Noored taimed õitsevad peale külvi juba 40 päeva pärast.
Taim on vähenõudlik kuid kuumal ja kuival suvel õitsemine katkeb. Hea meekandja, meelitab ligi mesilasi – tolmutajaid. Omab magusat lõhna. Paljuneb ka isekülviga.

Agrotehnika.
Seemned võib külvata avamaale otse kasvukohale, harvendades hiljem 25-30 cm vahedega. Mulla temperatuuril +15+18ºC ilmuvad tõusmed 2-3 nädalaga. Hooajal võib teha korduvkülvi. Edasine hooldus seisneb regulaarses rohimises, kobestamises, regulaarses rikkalikus kastmises ja soovitavalt väetada kompleksväetisega. Haigustest on kipslillel enim levinud hallitus, nõgihaigus, roostehaigus, varre mädanik, kollatõbi, ümarussid.
Paljundamine seemnetega mida külvatakse aprillis- mais kasvukohale. Mitmeaastased sordid kasvavad ühel kohal kuni 25 aastat. Täidisvormid paljundatakse pistikust ja pookimisega. Pistoksaks kasutatakse noori kevadisi võrseid, mis lõigatakse mais- juunis.
Pistokstest paljundamise aeg on väga piiratud. Kipslille juurdumine, võrreldes teiste kultuuridega on võrdlemisi kehv, seetõttu on vajalik eriti korralik hoolitsemine. Eriti tähelepanelik tuleb olla pistokste kastmisega, kuna juurduvad pistikud ei talu liigset vett. Täidisvormide pookimist tehakse kevadel lihtõielise sordi juurele.
Kasvatatakse kipslille lõikelilleks. Väga ilusad on nii suve- kui ka talvekimpudes. Säilitavad oma dekoratiivsuse ka kuivatatult. Harvem kasvatakse kipslille koos teiste taimedega grupis ja üksikult äärelillena.

Eng.: Graceful Gypsophila. Suom.: Kesäharso, kesäraunikki. Sven.: Sommarslöja.