Idamagun (segu)

Idamagun (värvide segu) - Papaver orientale.
Efektne, vähenõudlik püsik moodustab jõulise leheroseti ja mitu 60-80 cm kõrgust nõtket õisikukandjat. Aiakujunduseks ja kimpu.
Õiekroonid ulatuvad 10-15 cm läbimõõduni, tumeda alusega roosad kroonlehed ümbritsevad musti õietolmu kotte.
Sobib suurepäraselt nii peenra keskele kui ka üksikult ja rühmana murusse.
1,0 g = 4000 seemet.

* Mõned aiapidajad soovitavad paigutada mitmeaastase maguna väikeste gruppidena (maksimaalselt kolm taime) rabatkadesse.
Peale seda, kui magun on ära õitsenud, kaob ta, nendes kohtades on aga septembri kuuni tühjus. Just seepärast on nii tähtis leida sellele taimele sobivat kaaslast.
Üheks sobivaks kaaslaseks võiks olla näiteks hariliku raudrohu (Achillea millefolium) erinevad sordid, samuti pune või madalad sügisastrid.
Idamagun - armastatuim magun lõikeks. Vaasi panekuks lõigatakse õis siis, kui värvunud pung on pragunenud. Moonibuketid kaunistavad igat ruumi.
Kahjuks, püsivad moonid vees lühikest aega. Õied on parem lõigata hommikuti pragunenud punga staadiumis.
Lõike kohta tuleb mõne sekundi jooksul hoida tule kohal, et lõikest väljatulev mahl ei sulgeks varre sooni. Peale seda asetatakse õied kohe vette.

Loe rohkem "Seemnemaailma" lugemissaalis: "Claude Monet aiad..."

Maria Scherbinina "Летнее кружево".

Nimetus: nimi - "papaver" oli tuntud roomlaste hulgas, nemad tundsid ka oopiumi, moonist saadava uinuti, toimet.
Sugukonnas loetletakse üle 100 liigi, mis pärinevad Kesk-ja Lõuna-Euroopast, Aasiast ja Austraaliast. Ühes grammis on kuni 9000 seemet.
Kasvukoht: kõik moonid on valgust armastavad, mitmeaastased sordid ka talvekindlad. Pole nõudlikud pinnase suhtes, aga taluvad väga halvasti seisvat vett.
Reageerivad hästi lisatavale orgaanilisele või mineraalväetisele. See annab lehtedele tumerohelise värvi, õitele suurema läbimõõdu ja värvile erksust. 
Paljundamine: üheaastased moonid paljunevad seemnetega, mida võib juba varakevadel külvata, aga võib külvata ka enne talve.
Tõusmed ilmuvad 7-12 päeva pärast, neid harvendatakse, jättes taimede vaheks 15-20 cm. Peaaegu kõik liigid annavad mõne kupra allesjätmisel rikkalikku isekülvi.
Ükskord külvates on järgnevatel aastatel vaja vaid harvendada ilmunud tõusmeid.
Moonide hooldus pole vaevanõudev: rohimine, kobestamine, põuaga kastmine ja äraõitsenud õite eemaldamine. Ümberistutamist taluvad väga halvasti. 
Mitmeaastased moonid paljunevad seemnetega, juure-ja rohevõsudega. Seemned külvatakse vara kevadel. Tärkavad umbes kahe nädala pärast.
Tõusmed pikeeritakse peale 1-2 pärislehe ilmumist püsikasvukohale. Pistoksteks valitakse külgvõrsed, mis kasvavad kevadel või suve lõpul ja istutatakse need niisutatud peenardele.
Juurduvad 2-3 nädalat peale istutamist. Nagu ka teised tüvijuurelised taimed taimed, ei talu täiskasvanud taimed vegetatsiooniperioodil ümberistutamist.
Väiksemad eksemplarid võivad koos juurepalliga istutamisel ellu jääda. Igal juhul tuleb ümberistutamist teha kesksuvel peale õitsemist ja lehtede närbumist.
Paljundatakse eelistatavalt seemnetega. Neid külvatakse püsikasvukohale peale korjamist enne talve või varakevadel. Ümberistutamist on kergem teha, kui istikutel on vaid mõned lehed. 
Kasutamine: mitmeaastased moonid sobivad segaääristusse, rokaariumisse ja on ilusad gruppides.
Moonide kimbud kaunistavad iga ruumi. Kuid kahjuks säilivad nad vees halvasti. Moone on hea lõigata hommikuti poolpuhkenud õie staadiumis.
Lõikekohta hoitakse mõni sekund kuumas vees, et lõikekohalt väljuv mahl ei ummistaks kanaleid. Peale seda pannakse moonid kohe vette.

William Jabez Muckley.

Daniel Ridgway Knight

Eng.: Oriental Poppy. Suom.: Idänunikko. Sven.: Jättevallmo, orientalisk vallmo. Bot. syn.: Papaver bracteatum.