Teie ostukorv on tühi.
Idamagun "Scarlet"
Idamagun "Scarlet" - Papaver orientale.
Talvekindel mitmeaastane taim kõrgusega kuni 90 cm, õie diameeter on kuni 10 cm. Ühes kohas kasvab hästi 5-8 aastat.
Vähenõudlik, eelistab päikesepaistelistelist kohta kuid võib kasvada ka poolvarjus.
1,0 g = kuni 9000 seemet.
Suvel näib tema õitsemine välja kui tulekahju – silmale harjunud rohelus on ühel momendil asendunud punase leegiga, mis tuules liigub.
Niisugune lõkkelõõm kestab umbes kaks nädalat, seejärel langevad kroonlehed maha, kuid unustada pole neid võimalik.
Sort "Scarlet" pole hoolduse suhtes nõudlik. Eelistab avatud päikeselist kohta, kerget ja vett läbilaskvat mulda. See magun kasvab suurepäraselt, paljunedes aktiivselt juurevõsudega.
Noori põõsaid võib kuni õitsemiseni ümber istutada, esialgu rikkalikult kasta. Seejuures pudenevad kõik lehed maha, kuid taim ise ei hukku, mulda jääb risoom, mis annab kindlasti kasve.
Magun talub hästi põuda, palavat päikest ja praktiliselt ei vajagi hoolt (peale ära õitsenud õisikute ja koltunud lehtede eemaldamise). Istutades mitmeaastase maguna, tuleb arvestada, et tegemist on agressiivse taimega, mis võib lämmatada kõik naabertaimed. Koht tuleks valida kohe alaline, et hiljem poleks vaja ümber istutada.
Nimetus: nimi "papaver" oli tuntud roomlaste hulgas, nemad tundsid ka oopiumi, moonist saadava uinuti toimet.
Nime tüves on sõna "papa" - isa, mooni pandi vanasti väikelaste toidu sisse nende rahustamiseks.
Sugukonnas loetletakse üle 100 liigi, mis pärinevad Kesk-ja Lõuna-Euroopast, Aasiast ja Austraaliast. Ühes grammis on kuni 9000 seemet.
Kasvukoht: kõik moonid on valgust armastavad, mitmeaastased sordid ka talvekindlad.
Pinnas: pole nõudlik pinnase suhtes kuid talub halvasti seisvat vett.
Hooldus: reageerib hästi lisatavale orgaanilisele või mineraalväetisele. See annab lehtedele tumerohelise värvi, õitele suurema läbimõõdu ja värvile erksust.
Paljundamine: üheaastased moonid paljunevad seemnetega, mida võib juba varakevadel külvata, aga võib külvata ka enne talve.
Tõusmed ilmuvad 7-12 päeva pärast, neid harvendatakse, jättes taimede vaheks 15-20 cm. Peaaegu kõik liigid annavad mõne kupra allesjätmisel rikkalikku isekülvi.
Üks kord külvates on järgnevatel aastatel vaja vaid harvendada ilmunud tõusmeid. Moonide hooldus pole vaevanõudev-rohimine, kobestamine, põuaga kastmine ja äraõitsenud õite eemaldamine. Ümberistutamist taluvad moonid väga halvasti. Mitmeaastased moonid paljunevad seemnetega, juure-ja rohevõsudega.
Seemned külvatakse vara kevadel. Tärkavad umbes kahe nädala pärast. Tõusmed pikeeritakse peale 1-2 pärislehe ilmumist püsikasvukohale.
Pistoksteks valitakse külgvõrsed mis kasvavad kevadel või suve lõpul ja istutatakse need niisutatud peenardele. Juurduvad 2-3 nädalat peale istutamist.
Agrotehnika: mitmeaastased moonid on külmakindlad, lihtsad ja vähenõudlikud. Eelistavad avatud päikeselisi kasvukohti ja taluvad ka kerget varjusolekut. Kasvavad igal aiapinnasel.
On vastuvõtlikud väetamisele nii orgaanika kui ka mineraalväetistega, õitsevad siis rikkalikult ja õied on suured. Moonid ei talu üldse seisvat vett, nende juured lähevad mädanema.
Nagu ka teised tüvijuurelised taimed taimed ei talu täiskasvanud taimed vegetatsiooniperioodil ümberistutamist. Väiksemad eksemplarid võivad koos juurepalliga istutamisel ellu jääda.
Igal juhul tuleb ümberistutamist teha kesksuvel peale õitsemist ja lehtede närbumist. Paljundatakse eelistatavalt seemnetega.
Neid külvatakse püsikasvukohale peale korjamist enne talve või varakevadel. Ümberistutamist on kergem teha, kui istikutel on vaid mõned lehed.
Kasutamine: mitmeaastased moonid sobivad segaääristusse, rokaariumisse ja on ilusad gruppides. Moonide kimbud kaunistavad iga ruumi.
Kuid kahjuks säilivad nad vees halvasti ja lühikest aega. Moone on hea lõigata hommikuti poolpuhkenud õie staadiumis.
Lõikekohta hoitakse mõni sekund kuumas vees, et lõikekohalt väljuv mahl ei ummistaks kanaleid. Peale seda pannakse moonid kohe vette.
Talvekindel mitmeaastane taim kõrgusega kuni 90 cm, õie diameeter on kuni 10 cm. Ühes kohas kasvab hästi 5-8 aastat.
Vähenõudlik, eelistab päikesepaistelistelist kohta kuid võib kasvada ka poolvarjus.
1,0 g = kuni 9000 seemet.
Suvel näib tema õitsemine välja kui tulekahju – silmale harjunud rohelus on ühel momendil asendunud punase leegiga, mis tuules liigub.
Niisugune lõkkelõõm kestab umbes kaks nädalat, seejärel langevad kroonlehed maha, kuid unustada pole neid võimalik.
Sort "Scarlet" pole hoolduse suhtes nõudlik. Eelistab avatud päikeselist kohta, kerget ja vett läbilaskvat mulda. See magun kasvab suurepäraselt, paljunedes aktiivselt juurevõsudega.
Noori põõsaid võib kuni õitsemiseni ümber istutada, esialgu rikkalikult kasta. Seejuures pudenevad kõik lehed maha, kuid taim ise ei hukku, mulda jääb risoom, mis annab kindlasti kasve.
Magun talub hästi põuda, palavat päikest ja praktiliselt ei vajagi hoolt (peale ära õitsenud õisikute ja koltunud lehtede eemaldamise). Istutades mitmeaastase maguna, tuleb arvestada, et tegemist on agressiivse taimega, mis võib lämmatada kõik naabertaimed. Koht tuleks valida kohe alaline, et hiljem poleks vaja ümber istutada.
Nimetus: nimi "papaver" oli tuntud roomlaste hulgas, nemad tundsid ka oopiumi, moonist saadava uinuti toimet.
Nime tüves on sõna "papa" - isa, mooni pandi vanasti väikelaste toidu sisse nende rahustamiseks.
Sugukonnas loetletakse üle 100 liigi, mis pärinevad Kesk-ja Lõuna-Euroopast, Aasiast ja Austraaliast. Ühes grammis on kuni 9000 seemet.
Kasvukoht: kõik moonid on valgust armastavad, mitmeaastased sordid ka talvekindlad.
Pinnas: pole nõudlik pinnase suhtes kuid talub halvasti seisvat vett.
Hooldus: reageerib hästi lisatavale orgaanilisele või mineraalväetisele. See annab lehtedele tumerohelise värvi, õitele suurema läbimõõdu ja värvile erksust.
Paljundamine: üheaastased moonid paljunevad seemnetega, mida võib juba varakevadel külvata, aga võib külvata ka enne talve.
Tõusmed ilmuvad 7-12 päeva pärast, neid harvendatakse, jättes taimede vaheks 15-20 cm. Peaaegu kõik liigid annavad mõne kupra allesjätmisel rikkalikku isekülvi.
Üks kord külvates on järgnevatel aastatel vaja vaid harvendada ilmunud tõusmeid. Moonide hooldus pole vaevanõudev-rohimine, kobestamine, põuaga kastmine ja äraõitsenud õite eemaldamine. Ümberistutamist taluvad moonid väga halvasti. Mitmeaastased moonid paljunevad seemnetega, juure-ja rohevõsudega.
Seemned külvatakse vara kevadel. Tärkavad umbes kahe nädala pärast. Tõusmed pikeeritakse peale 1-2 pärislehe ilmumist püsikasvukohale.
Pistoksteks valitakse külgvõrsed mis kasvavad kevadel või suve lõpul ja istutatakse need niisutatud peenardele. Juurduvad 2-3 nädalat peale istutamist.
Agrotehnika: mitmeaastased moonid on külmakindlad, lihtsad ja vähenõudlikud. Eelistavad avatud päikeselisi kasvukohti ja taluvad ka kerget varjusolekut. Kasvavad igal aiapinnasel.
On vastuvõtlikud väetamisele nii orgaanika kui ka mineraalväetistega, õitsevad siis rikkalikult ja õied on suured. Moonid ei talu üldse seisvat vett, nende juured lähevad mädanema.
Nagu ka teised tüvijuurelised taimed taimed ei talu täiskasvanud taimed vegetatsiooniperioodil ümberistutamist. Väiksemad eksemplarid võivad koos juurepalliga istutamisel ellu jääda.
Igal juhul tuleb ümberistutamist teha kesksuvel peale õitsemist ja lehtede närbumist. Paljundatakse eelistatavalt seemnetega.
Neid külvatakse püsikasvukohale peale korjamist enne talve või varakevadel. Ümberistutamist on kergem teha, kui istikutel on vaid mõned lehed.
Kasutamine: mitmeaastased moonid sobivad segaääristusse, rokaariumisse ja on ilusad gruppides. Moonide kimbud kaunistavad iga ruumi.
Kuid kahjuks säilivad nad vees halvasti ja lühikest aega. Moone on hea lõigata hommikuti poolpuhkenud õie staadiumis.
Lõikekohta hoitakse mõni sekund kuumas vees, et lõikekohalt väljuv mahl ei ummistaks kanaleid. Peale seda pannakse moonid kohe vette.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Lillede eluea pikendamine".
Johnson Edward Killingworth.
Eng.: Oriental Poppy. Suom.: Idänunikko. Sven.: Jättevallmo, orientalisk vallmo. Bot. syn.: Papaver bracteatum.
Soovitusi külviks ja hoolduseks:
* kevadel külvata külvikasti kohevasse, vett ja õhku läbilaskvasse mulda, mitte lasta külvidel kuivada.
* soovib regulaarset kastmist, õhutamist ja kaitset otsese päikese eest;
istikud istutada püsikohta õhtul või pilvise ilmaga, kasta hästi ja multðida;
* soovib päikeselist kohta, toitainerikast, mulda ilma seisva veeta;
* kevadel väetada täismineraalse mikroelementidega väetisega.
* õigeaegne äraõitsenud õite eemaldamine soodustab teistkordset õitsemist;
* värskelt korjatud seemned külvata enne talve püsikohale.
Mõned aiapidajad soovitavad paigutada mitmeaastase maguna väikeste gruppidena (maksimaalselt kolm taime) rabatkadesse.
Peale seda, kui magun on ära õitsenud, kaob ta, nendes kohtades on aga septembri kuuni tühjus. Just seepärast on nii tähtis leida sellele taimele sobivat kaaslast.
Üheks sobivaks kaaslaseks võiks olla näiteks hariliku raudrohu (Achillea millefolium) erinevad sordid, samuti pune või madalad sügisastrid.
Idamagun - armastatuim magun lõikeks. Vaasi panekuks lõigatakse õis siis, kui värvunud pung on pragunenud. Moonibuketid kaunistavad igat ruumi.
Kahjuks, püsivad moonid vees lühikest aega. Õied on parem lõigata hommikuti pragunenud punga staadiumis.
Lõike kohta tuleb mõne sekundi jooksul hoida tule kohal, et lõikest väljatulev mahl ei sulgeks varre sooni. Peale seda asetatakse õied kohe vette.
