Teie ostukorv on tühi.
Nuikapsas "Superschmelz" (koolrabi)
Brassica oleracea L. convar. gongylodes L.
1.15€
Maksudeta: 0.95€
Maksudeta: 0.95€
Nuikapsas "Superschmelz" - Brassica oleracea L. convar. gongylodes L.
Hiline sort sügiseseks saagiks. Tõusmetest valmimiseni 60-70 päeva. Vili kaalub 8-10 kg, kasutatakse värskelt ja töödelduna.
1,0 g = 210-280 seemet.
* Bioloogilised iseärasused.
Nuikapsas on varsvili. Vili on maitsev ja mahlane, kuni ei ole ülevalminud. Nuikapsas on varavalmiv taim - seemnete külvamisest kuni saagi koristuseni kulub varajastel sortidel kasvamiseks 2 kuud, hilisematel 4-5 kuud.
Parem on kasutada noori ja õrnu taimi, millel on moodustunud alles väike varsvili. Nuikapsas on vastupidav ebasoodsate kasvutingimuste suhtes. Hästi kasvab väetatud ja niiskes mullas.
Taim on nõudlik niiskuse suhtes, kuivas mullas kängub ja jämeneb. Kuid liiga niiske muld põhjustab tõusmepõletiku teket. Eelistab päikesepaistelist ja kerge mullastruktuuriga kasvukohta.
Talub mõõdukat varju. Tihti kasvatatakse hilise kapsa, tomati ja kurgi vahekultuurina või külvatakse peale redise, salati või sibula koristamist.
Kasvatamine taimedest.
Nuikapsast kasvatatakse nii ettekülvi kui otsekülvi meetodil. Varajase saagi saamiseks kasvatatakse nuikapsast ettekasvatatud taimedest. Selleks külvatakse seemned märtsi lõpus kastidesse. Kasvukohale istutatakse taimed 4-6 nädala möödudes. Valitakse kõige tervemad taimed. Peenrale istutatakse taimed aprilli lõpus või mai alguses.
Istutusskeem: taimede vahe üksteisest 15-25 cm, ridade vahe üksteisest 45-55 cm. Varajased sordid pannakse maha tihendatult: vahekaugus reas 15-20 cm, ridade vaheline kaugus 20-25 cm.
Taimi istutatakse pilvise ilmaga või õhtu eel. Taimed istutatakse natuke sügavamalt, kui nad olid taimelavas. Istutusauku lisatakse klaasitäis kõdu, kastetakse ning surutakse muld näppudega ümber taime.
Külv otse kasvukohale: nuikapsas kasvab jõudsalt ka otse kasvukohale külvates. Seemned külvatakse maist- juulini. Peenrale külvatakse kahes-kolmes reas, tõusmed harvendatakse. Keskmiste peakeste saamiseks jäetakse taimede vahele 15-25 cm, ridade vahele jäetakse 25-30 cm.
Hooldus ja tõusmete pealt väetamine.
Vegetatsiooni perioodil rohitakse regulaarselt umbrohtu, kobestatakse mulda ning väetatakse 1-2 korda.
Kuiva ilmaga kastetakse regulaarselt. 1-1,5 nädalat peale istutamist tehakse esimene väetamine: 10 liitrile veele lisatakse 1liiter lehmasõnnikut. Ühele taimele arvestatakse 1 liiter lahust.
Väetatakse ka peale kauakestvaid vihmasid. Peale väetamist muld kobestatakse ja taimed mullatakse.
Koristus.
Varsviljad koristatakse siis, kui nende läbimõõt on 7-10 cm, kiiresti valmivatel taimedel korjatakse ära 5-8 cm läbimõõduga viljad. Ülekasvanud vili on maitsetu ja kiuline.
Sügisel koristatakse viljad enne külmi. Haiguste profülaktika ja kahjurite tõrje on sama, mis teistel kapsa liikidel. Samale kasvukohale võib istutada uuesti 3-4 aasta möödudes.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Nuikapsas ehk koolrabi".
Hiline sort sügiseseks saagiks. Tõusmetest valmimiseni 60-70 päeva. Vili kaalub 8-10 kg, kasutatakse värskelt ja töödelduna.
1,0 g = 210-280 seemet.
* Bioloogilised iseärasused.
Nuikapsas on varsvili. Vili on maitsev ja mahlane, kuni ei ole ülevalminud. Nuikapsas on varavalmiv taim - seemnete külvamisest kuni saagi koristuseni kulub varajastel sortidel kasvamiseks 2 kuud, hilisematel 4-5 kuud.
Parem on kasutada noori ja õrnu taimi, millel on moodustunud alles väike varsvili. Nuikapsas on vastupidav ebasoodsate kasvutingimuste suhtes. Hästi kasvab väetatud ja niiskes mullas.
Taim on nõudlik niiskuse suhtes, kuivas mullas kängub ja jämeneb. Kuid liiga niiske muld põhjustab tõusmepõletiku teket. Eelistab päikesepaistelist ja kerge mullastruktuuriga kasvukohta.
Talub mõõdukat varju. Tihti kasvatatakse hilise kapsa, tomati ja kurgi vahekultuurina või külvatakse peale redise, salati või sibula koristamist.
Kasvatamine taimedest.
Nuikapsast kasvatatakse nii ettekülvi kui otsekülvi meetodil. Varajase saagi saamiseks kasvatatakse nuikapsast ettekasvatatud taimedest. Selleks külvatakse seemned märtsi lõpus kastidesse. Kasvukohale istutatakse taimed 4-6 nädala möödudes. Valitakse kõige tervemad taimed. Peenrale istutatakse taimed aprilli lõpus või mai alguses.
Istutusskeem: taimede vahe üksteisest 15-25 cm, ridade vahe üksteisest 45-55 cm. Varajased sordid pannakse maha tihendatult: vahekaugus reas 15-20 cm, ridade vaheline kaugus 20-25 cm.
Taimi istutatakse pilvise ilmaga või õhtu eel. Taimed istutatakse natuke sügavamalt, kui nad olid taimelavas. Istutusauku lisatakse klaasitäis kõdu, kastetakse ning surutakse muld näppudega ümber taime.
Külv otse kasvukohale: nuikapsas kasvab jõudsalt ka otse kasvukohale külvates. Seemned külvatakse maist- juulini. Peenrale külvatakse kahes-kolmes reas, tõusmed harvendatakse. Keskmiste peakeste saamiseks jäetakse taimede vahele 15-25 cm, ridade vahele jäetakse 25-30 cm.
Hooldus ja tõusmete pealt väetamine.
Vegetatsiooni perioodil rohitakse regulaarselt umbrohtu, kobestatakse mulda ning väetatakse 1-2 korda.
Kuiva ilmaga kastetakse regulaarselt. 1-1,5 nädalat peale istutamist tehakse esimene väetamine: 10 liitrile veele lisatakse 1liiter lehmasõnnikut. Ühele taimele arvestatakse 1 liiter lahust.
Väetatakse ka peale kauakestvaid vihmasid. Peale väetamist muld kobestatakse ja taimed mullatakse.
Koristus.
Varsviljad koristatakse siis, kui nende läbimõõt on 7-10 cm, kiiresti valmivatel taimedel korjatakse ära 5-8 cm läbimõõduga viljad. Ülekasvanud vili on maitsetu ja kiuline.
Sügisel koristatakse viljad enne külmi. Haiguste profülaktika ja kahjurite tõrje on sama, mis teistel kapsa liikidel. Samale kasvukohale võib istutada uuesti 3-4 aasta möödudes.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Nuikapsas ehk koolrabi".
