Teie ostukorv on tühi.
Jaapani rõigas "Japana" F1
Jaapani rõigas ''Japana'' F1.
Suvine hübriid, värskelt tarbimiseks ja lühiajaliseks säilitamiseks. Juurvilja pikkus 40-50 cm, viljaliha valge ja õrna maitsega. Seemned külvatakse aprill-august.
Agrotehnika.
Daikon on vähenõudlik taim ja kasvab igasugusel mullal, kuid saagikam on ta kergemal, viljakal mullal. Maaharimist alustatakse varakevadel, mil antakse komposti ja mineraalväetisi. Parim külviaeg on juuli algus. Seemned külvatakse peenrasse väiksesse istutusauku 2-3 seemne kaupa 2-3 cm sügavusele, aukude vahekaugused peenras 25 cm.
Peale tõusmete ilmumist 2-3 pärislehe staadiumis harvendatakse taimed, eemaldades nõrgemad.
Juurikad koristatakse kuiva ilmaga ja pannakse säilitamiseks liivaga täidetud kastidesse.
Muld daikoni kasvatamiseks valmistatakse ette nagu tavaliselt köögivilja jaoks, kuid tingimata on vaja maa sügavalt läbi kaevata ja tasandada. Kerge lõimisega ja turbasel mätta- või kompostmullas kasvavad juurviljad rohkem sirgemad ja siledamad. Kuid ka rasketel savimuldadel pole tulemused kehvad.
Mõned köögiviljakasvatajad soovitavad teha aiapuuriga kuni meetrisügavune auk, kuhu puistatakse viljakat mulda ja külvatakse siis seemned. Külvisügavus 5-6 cm. Parimaid tulemusi annab kaherealine külv 1-1,2 laiustel peenardel. Ridade vahe 6-70 cm, taimede vahe reas 20 cm.
Tähtsaim eripära daikoni kasvatamisel meie tingimustes on õige külviaeg. Enamus sorte ja hübriide edenevad hästi, kui külv on tehtud juuni II või III dekaadist juuli keskpaigani. Sel juhul ei täheldata ennakõitsemist, taimedel on aga suured ja hea kvaliteediga juurviljad. Mitmeid daikoni sorte (nagu nt „Saša“), saab kasvatada ka kevadistel ja suvistel tähtaegadel külvatuna, kuna nad on vastupidavamad ennakõidumisele.
Hooldus sarnaneb redise või rõika kasvatamisele. Tuleb aga meeles pidada, et daikon on piisavalt nõudlik optimaalse kasvupindala suhtes. Seepärast tuleb kohe peale tõusmete ilmumist taimed harvendada. Muld nii peenra- kui reavahedes kobestatakse ja hoitakse umbrohupuhas. Kastetakse vastavalt vajadusele, vältides liigset kastmist, mille tulemusel võib tekkida bakterioos. Ristõieliste maakirpude vastu tolmutatakse taimi seguga puutuhast ja tubakast. Saaki koristatakse 50-70 päeva pärast, sõltuvalt sordi varasusest.
Ei maksa juurvilju liiga kaua põllul hoida, kuna si is kasvavad nad üle, kaotavad oma kaubanduslikud omadused ja võivad hakata õitsema.
Taimed tõmmatakse mullast välja kas pealsetest või mullapealsest osast, puhastatakse mullast, lehed lõigatakse ära. Hea on jätta väljatõmmatud juurviljad mõneks ajaks peenrale seisma, et muld kuivaks ja pudeneks kergemini maha. Raskematel muldadel tuleb pika juurviljaga sortide koristamisel kasutada labidat või aiaharki.
Koristatud juurvilju hoitakse keldris või külmikus. Närbumise vältimiseks puistatakse nad liivaga üle või siis hoitakse kilekotis. Paremini säilivivad juulikuus külvatud juurviljad. Säilitamise temperatuur 0-5°С, suhteline õhuniiskus 80-85%.
Suvine hübriid, värskelt tarbimiseks ja lühiajaliseks säilitamiseks. Juurvilja pikkus 40-50 cm, viljaliha valge ja õrna maitsega. Seemned külvatakse aprill-august.
Agrotehnika.
Daikon on vähenõudlik taim ja kasvab igasugusel mullal, kuid saagikam on ta kergemal, viljakal mullal. Maaharimist alustatakse varakevadel, mil antakse komposti ja mineraalväetisi. Parim külviaeg on juuli algus. Seemned külvatakse peenrasse väiksesse istutusauku 2-3 seemne kaupa 2-3 cm sügavusele, aukude vahekaugused peenras 25 cm.
Peale tõusmete ilmumist 2-3 pärislehe staadiumis harvendatakse taimed, eemaldades nõrgemad.
Juurikad koristatakse kuiva ilmaga ja pannakse säilitamiseks liivaga täidetud kastidesse.
Muld daikoni kasvatamiseks valmistatakse ette nagu tavaliselt köögivilja jaoks, kuid tingimata on vaja maa sügavalt läbi kaevata ja tasandada. Kerge lõimisega ja turbasel mätta- või kompostmullas kasvavad juurviljad rohkem sirgemad ja siledamad. Kuid ka rasketel savimuldadel pole tulemused kehvad.
Mõned köögiviljakasvatajad soovitavad teha aiapuuriga kuni meetrisügavune auk, kuhu puistatakse viljakat mulda ja külvatakse siis seemned. Külvisügavus 5-6 cm. Parimaid tulemusi annab kaherealine külv 1-1,2 laiustel peenardel. Ridade vahe 6-70 cm, taimede vahe reas 20 cm.
Tähtsaim eripära daikoni kasvatamisel meie tingimustes on õige külviaeg. Enamus sorte ja hübriide edenevad hästi, kui külv on tehtud juuni II või III dekaadist juuli keskpaigani. Sel juhul ei täheldata ennakõitsemist, taimedel on aga suured ja hea kvaliteediga juurviljad. Mitmeid daikoni sorte (nagu nt „Saša“), saab kasvatada ka kevadistel ja suvistel tähtaegadel külvatuna, kuna nad on vastupidavamad ennakõidumisele.
Hooldus sarnaneb redise või rõika kasvatamisele. Tuleb aga meeles pidada, et daikon on piisavalt nõudlik optimaalse kasvupindala suhtes. Seepärast tuleb kohe peale tõusmete ilmumist taimed harvendada. Muld nii peenra- kui reavahedes kobestatakse ja hoitakse umbrohupuhas. Kastetakse vastavalt vajadusele, vältides liigset kastmist, mille tulemusel võib tekkida bakterioos. Ristõieliste maakirpude vastu tolmutatakse taimi seguga puutuhast ja tubakast. Saaki koristatakse 50-70 päeva pärast, sõltuvalt sordi varasusest.
Ei maksa juurvilju liiga kaua põllul hoida, kuna si is kasvavad nad üle, kaotavad oma kaubanduslikud omadused ja võivad hakata õitsema.
Taimed tõmmatakse mullast välja kas pealsetest või mullapealsest osast, puhastatakse mullast, lehed lõigatakse ära. Hea on jätta väljatõmmatud juurviljad mõneks ajaks peenrale seisma, et muld kuivaks ja pudeneks kergemini maha. Raskematel muldadel tuleb pika juurviljaga sortide koristamisel kasutada labidat või aiaharki.
Koristatud juurvilju hoitakse keldris või külmikus. Närbumise vältimiseks puistatakse nad liivaga üle või siis hoitakse kilekotis. Paremini säilivivad juulikuus külvatud juurviljad. Säilitamise temperatuur 0-5°С, suhteline õhuniiskus 80-85%.
Eng.: Oriental Radish. Suom.: Japaninretikka, hamadaikon. Sven.: Daikonrättika. Bot.: Raphanus sativus L. (partim).
* KUIDAS KONTROLLIDA SEEMNETE IDANEVUST KUI POLE TEADA NENDE VARUMISAEG?
Kaussi või taldrikule asetatakse pabersalvrätt või tükk marlit, mida niisutatakse toasooja veega (kas keedetud või kraaniveega, mis on üks ööpäev seisnud) ning asetatakse sellele osa (kümmekond) kontrollitavat seemet nii, et nad ei puutuks üksteise vastu. Peale asetatakse samasugune niiske salvrätt, taldrik pannakse kilekotti ja asetatakse pimedasse sooja (mitte alla +18+24°C) kohta. Kirjutatakse üles sordi nimi, kuupäev ja idandatavate seemnete hulk. Järgnevatel päevadel jälgitakse, et salvrätt oleks pidevalt niiske.
Peale selle määratakse ka idanevusenergiat - nende võimet ühtlaselt idaneda teatud aja jooksul (see on väiksem kui kogu idanevus).
Idanevusprotsendi määramiseks ning idanevusenergia määramiseks on vajalikud päevade hulgad optimaalses idanemiskeskkonnas: kapsas, redis, rõigas, naeris, hernes, kaalikas - idanevus loetakse 7-8 päeval, idanevusenergia 3 päeval; salat, porgand - vastavalt 10 ja 4; pipar, pastinaak, seller, till-14 ja 7; baklazaan, rabarber, spinat - 14 ja 5; tomat -12 ja 6; söögipeet - 8 ja 4; kurk - 8 ja 3; sibul -12 ja5; petersell - 12 ja 7.
