Kõrvits "Jack O`Lantern" (Bio)

Kõrvits ''Jack O`Lantern''.
Hea valik mitte ainult dieettoiduks, vaid ka "Halloweeni" laternate meisterdamiseks.
Kiirekasvuline, külmakindel, saagikas lauakõrvits. Vili ümmargune, kergelt ribiline, kaal 4-5 kg ja läbimõõt 25-30 cm.
Viljaliha suurepärase maitsega, ereoranži värvusega, krõmpsuv, väga aromaatne, sisaldab palju karotiini ja suhkruid.
Dieetilise omadused ja toiteväärtus on väga kõrged. Sort talub hästi transporti, säilib hästi ja on vastupidav haigustele.
Seemned külvatakse otse avamaale mai lõpp-juuni algus ( auku 2-3 tk, 5-6 cm sügavusele, vahedega 70 cm).
Võib ka ettekasvatada, 20 päeva vanused istikud istutatakse avamaale kui öökülmad on lõppenud. Peaväät lõigatakse 4-nda lehe järel tagasi, väädile jäetakse kasvama 1-2 viljaalget.
Istutusskeem 70x70 cm.
Edukaks kasvamiseks kastetakse regulaarselt ja toidetakse mineraalväetistega.
Kasvatamine.
Kõrvitsal on umbes samad nõudmised kasvutingimuste suhtes, kui avamaakurgil, kuid ta on vastupidavam ebasoodsatele tingimustele, eriti temperatuurile, mis kurgil on +14+15°C ja melonil +18°C. Soe ilm ja head niiskustingimused on soodsad kasvu arenguks, seejuures võib kõrvits kasvada niisutamata kauem, kui kurk. Tuulte suhtes on kõrvits väga tundlik, seepärast soovitatakse teda kasvatada koos maisiga. 
Kõrvits eelistab kobedaid, huumusrikkaid muldi, ning orgaanilise väetise olemasolu. Kõrvits ei talu ühel kohal teistkordselt kasvatamist, mida tuleb jälgida kõrvitsa kasvatamisel kompostihunnikutes.
Saagi saamist saab kiirendada taimede ettekasvatamisega kasvuhoones, 10 cm pottidesse külvatakse 2-3 seemet 2-3 cm sügavusele. Seemned idanevad +15+20°C. Edaspidiselt hoitakse temperatuuri 18/14°C juures (päev/öö). Kolme nädala pärast on taimed kahe lehega ja valmis välja istutamiseks. Ebasoodsate temperatuuridega harjumiseks tuleb taimi karastada. Taimed istutatakse avamaale mai keskpaigas, kui on möödunud öökülmaohud. Suvikõrvitsaid istutatakse 1m2-le 0,5-1 taime, roomavatele kõrvitsaliikidele jäetakse istutustiheduseks 0,3 taime/1m2-le. Kasutades multškilet, võib kõrvitsa külvata otse avamaale.
Hooldus.
Hooldus seisneb mitmekordses pinnapealses kobestuses. Vegetatsiooniperioodi lõpus on mõnikord vaja võidelda ka umbrohtudega (käsitsirohimine). Spetsiaallõikuseks pole vajadust. Haiguste ja kahjuritega võitlemine on teisejärguline. Ohtu kujutavad endast vaid viirushaigused (kindlasti tuleb võidelda nakkuskandjatega), ning hilissügisesed kahjustused jahukaste poolt.
Saagi koristamine ja säilitamine.
Kõrvitsat koristatakse täisküpsuses enne esimesi öökülmasid. Kõrvitsatele jäetakse kuni 10 cm pikkune viljaraag. Keskmine taime produktiivsus on 4-5 kõrvitsat taimelt. Üksiku kõrvitsa kaal võib ulatuda kuni 120 kg-ni, üldine saagikus aga kuni 1000 ts/ha. 
Kõrvitsat võib säilitada mõnest nädalast mõne kuuni. Optimaalne temperatuur esimesel kahel hoiunädalal on +24..+30°C, sel ajal toimub järelvalmimine ja koor muutub tugevamaks. Hiljem alandatakse hoiutemperatuuri +10..+13°C-ni.

Eng.: Pumpkin. Suom.: Kurpitsa. Sven.: Pumpa. Bot.: Cucurbita pepo L.