Teie ostukorv on tühi.
Kõrvits "Solor" F1
Portsioonkõrvits "Solor" F1 (sorditüüp "Hokkaido").
RAVI JA DIEETOMADUSED - ta on üks parimaid köögivilju.
Kalorsuselt on võrdne lillkapsaga, rikas pektiinainete poolest. Raua sisalduse poolest on kõige rikkam köögivili. Suurendab hemoglobiini sisaldust veres, soodustab maksa tööd.Tarvitatakse makashaiguste ja kasvajate ravis. Viib organismist välja jääkained, puhastab veresooni kolesteroolist ja suurendab nende elastsust. Arstid soovitavad teda tarvitada profülaktikaks veresoonte lupjumise vastu. Mahl on rahustav, soodustab und.
KASVATUSE ISEÄRASUSED.
Kõrvits armastab sooja. Ta vajab mulla ja õhuniiskust. Tal on võimas juurestik, mis ulatub sügavale mulda. Kõrvits ei armasta seisvat vett, seega tuleb teda istutada kõrgemale kasvukohale. Kasvab hästi sõnnikuhunnikus. Kasvukoht peab olema päikeseline, muld viljakas.Ta vajab suurt kasvupinda, parem on istutada aia äärde suunates külgharud piirdele. Põõsasvorme kasvatatakse peenral, juhtides külgharud puude alla. Seemned idanevad kaua, ise areneb taim aeglaselt (120-140 päeva). Sellepärast tuleb taimed ette kasvatada. Külvata tuleb 25-35 päeva enne väljaistutamist. Parem on külvata kasti või eraldi pottidesse, kuna ta talub halvasti ümberistutamist. Kastetakse sooja veega (+25°C), antakse mineraalväetist 1-2 korda (1spl 5 liitri vee kohta). Eestis istutatakse välja 10-12 juunil. Parem on istutada kõrgele peenrale (20-25 cm). Kui te pole taimi ette kasvatanud, külvake seemned otse avamaale kuid mitte enne 25 maid. Seemneid leotage enne või idandage niiskes saepurus idude ilmumiseni. Seemne külvisügavus on 8-12 cm.
HOOLDUS: seisneb kastmises, väetamises ja kobestamises, muldamises ja taime kujundamises. Kõrvitsat ei kasteta tihedalt kuid kastetakse korraga palju. Õitsemise ajal kastetakse vähem, et ei kannataks tolmlemine. Kastetakse juure peale istutusauku. Kaks nädalat peale istutamist väetatakse virtsaveega (1 ämbritäis taime kohta) lisades nitrofoskat (2 spl). Väetamist korratakse 15 ja 30 päeva järel. Kui külgharusid ei kärbita, kasvavad nad 5-7 meetri pikkuseks, kulub palju toitaineid ning me saame palju väikseid vilju, mis ei jõua valmida. Et saada head saaki tuleb taimele jätta 1-3 haru, jättes igale 1-2 viljaalget. Latv näpistatakse ära, jättes viimase viljaalgme järgi 4-5 lehte. Külgharusid jäetakse 1-2 ülejäänud kõrvaldatakse. Külgharude otsad võib torgata mulda, nad juurduvad kergesti ning viljad saavad juurde toitaineid ning valmivad kiiremini.
Viljad koristatakse kuiva ilmaga 1-15 septembrini lõigates ära koos viljavarrega. Viljavarrest ei tohi kinni võtta, see võib murduda ning vili ei pruugi hästi säilida. Optimaalne säilitustemperatuur on +5+8°C. Nad säilivad hästi toas kus nende peale ei paista otsest päikest. Kui pole võimalik säilitada, töödeldakse nad ringi. Külmutatakse, tehakse moosi, salatit. Parimad eksemplarid jäetakse kevadeni seemne saamiseks. Botaanilisest seisukohast loetakse teda kõige suuremaks marjaks maailmas mis sisaldab palju seemneid. Tema viljad võivad kaaluda 100 ja rohkem kilogrammi. 1986 aastal kasvatas üks Ameerika farmer USA-s 302 kg-se kõrvitsa. Eestis muidugi jaheda kliima tõttu nii suurt ei kasva, aga lõunarajoonides on 30-40 kilosed kõrvitsad tavalised.
RAVI JA DIEETOMADUSED - ta on üks parimaid köögivilju.
Kalorsuselt on võrdne lillkapsaga, rikas pektiinainete poolest. Raua sisalduse poolest on kõige rikkam köögivili. Suurendab hemoglobiini sisaldust veres, soodustab maksa tööd.Tarvitatakse makashaiguste ja kasvajate ravis. Viib organismist välja jääkained, puhastab veresooni kolesteroolist ja suurendab nende elastsust. Arstid soovitavad teda tarvitada profülaktikaks veresoonte lupjumise vastu. Mahl on rahustav, soodustab und.
KASVATUSE ISEÄRASUSED.
Kõrvits armastab sooja. Ta vajab mulla ja õhuniiskust. Tal on võimas juurestik, mis ulatub sügavale mulda. Kõrvits ei armasta seisvat vett, seega tuleb teda istutada kõrgemale kasvukohale. Kasvab hästi sõnnikuhunnikus. Kasvukoht peab olema päikeseline, muld viljakas.Ta vajab suurt kasvupinda, parem on istutada aia äärde suunates külgharud piirdele. Põõsasvorme kasvatatakse peenral, juhtides külgharud puude alla. Seemned idanevad kaua, ise areneb taim aeglaselt (120-140 päeva). Sellepärast tuleb taimed ette kasvatada. Külvata tuleb 25-35 päeva enne väljaistutamist. Parem on külvata kasti või eraldi pottidesse, kuna ta talub halvasti ümberistutamist. Kastetakse sooja veega (+25°C), antakse mineraalväetist 1-2 korda (1spl 5 liitri vee kohta). Eestis istutatakse välja 10-12 juunil. Parem on istutada kõrgele peenrale (20-25 cm). Kui te pole taimi ette kasvatanud, külvake seemned otse avamaale kuid mitte enne 25 maid. Seemneid leotage enne või idandage niiskes saepurus idude ilmumiseni. Seemne külvisügavus on 8-12 cm.
HOOLDUS: seisneb kastmises, väetamises ja kobestamises, muldamises ja taime kujundamises. Kõrvitsat ei kasteta tihedalt kuid kastetakse korraga palju. Õitsemise ajal kastetakse vähem, et ei kannataks tolmlemine. Kastetakse juure peale istutusauku. Kaks nädalat peale istutamist väetatakse virtsaveega (1 ämbritäis taime kohta) lisades nitrofoskat (2 spl). Väetamist korratakse 15 ja 30 päeva järel. Kui külgharusid ei kärbita, kasvavad nad 5-7 meetri pikkuseks, kulub palju toitaineid ning me saame palju väikseid vilju, mis ei jõua valmida. Et saada head saaki tuleb taimele jätta 1-3 haru, jättes igale 1-2 viljaalget. Latv näpistatakse ära, jättes viimase viljaalgme järgi 4-5 lehte. Külgharusid jäetakse 1-2 ülejäänud kõrvaldatakse. Külgharude otsad võib torgata mulda, nad juurduvad kergesti ning viljad saavad juurde toitaineid ning valmivad kiiremini.
Viljad koristatakse kuiva ilmaga 1-15 septembrini lõigates ära koos viljavarrega. Viljavarrest ei tohi kinni võtta, see võib murduda ning vili ei pruugi hästi säilida. Optimaalne säilitustemperatuur on +5+8°C. Nad säilivad hästi toas kus nende peale ei paista otsest päikest. Kui pole võimalik säilitada, töödeldakse nad ringi. Külmutatakse, tehakse moosi, salatit. Parimad eksemplarid jäetakse kevadeni seemne saamiseks. Botaanilisest seisukohast loetakse teda kõige suuremaks marjaks maailmas mis sisaldab palju seemneid. Tema viljad võivad kaaluda 100 ja rohkem kilogrammi. 1986 aastal kasvatas üks Ameerika farmer USA-s 302 kg-se kõrvitsa. Eestis muidugi jaheda kliima tõttu nii suurt ei kasva, aga lõunarajoonides on 30-40 kilosed kõrvitsad tavalised.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Kõrvits on tulus kultuur".
Eng.: Pumpkin. Suom.: Jättikurpitsa. Sven.: Jättepumpa
* Kõrvits käitub aias nagu peremees. Kasvab parimas kohas päikese käes, ajab oma külgharud teistele taimedele, ronib puu otsa haarates okstest kinni oma köitraagudega ja ripub seal. Ta on pärit subtroopikast kesk -ja lõuna-ameerikast. Euroopasse toodi ta XV sajandi lõpus, aga Venemaal hakati teda kasvtama XVI sajandil. Erinevad vormid leiavad laialdast kasutamist. Teda ei kasutata mitte ainult toiduks. Temaga ravitakse, kõrvitsast tehakse nõusid milles säilitatakse õli ja toitaineid, tehakse mänguasju, valmistatakse muusikariistu. Moldaavias kasutatakse suuri vilju kurgi kiirhapenamisel.
