Maksudeta: 0.75€
Spinat-ruutlehiku kasvuperiood on 50-70 päeva. Lihakad lehed ei puitu pikka aega, maitselt sarnaneb harilikule aedspinatile.
Soojalembene kultuur suviseks kasvatuseks, kõige paremini edeneb viljakatel niisketel muldadel.
1,0 g = 15 seemet.
* Ruutlehik kasvab põõsastena, lehed lihakad, kolmnurksed. Maitse on õrnem kui harilikul spinatil. 10-15 cm pikkusi võrseid kasutatakse keedetult suppides, püreeks.
Soojalembene taim tuleb istutada päikesepaistelisse kasvukohta. Seemneid eelnevalt leotada ja eelidanda. Tärkab 2 nädala jooksul.
Taimed istutada välja 40-50 päeva vanuselt, kui möödub hiliste öökülmade oht.
Hooldus seisneb kobestamises, lämmstikväetistega juurevälises väetamises, kastetakse vastavalt vajadusele.
Külv: 10.-30. aprill. Külvisügavus 3-4 cm.
Istutus 25. maist - 5. juuni.
Saagikoristus 20. juunist - 15. augustini.
Istutusskeem 50x50 cm.
Suom.: Lamopinaatti, uudenseelanninpinaatti. Sven.: Nyzeeländsk Spenat. Bot. syn.: Tetragonia tetragonoides (Pall.) Kuntze, Demidovia tetragonoides Pall.
* Spinat-ruutlehik (Tetragonia expansa) - huvitav spinati teisend, kuigi ta pole botaanilises suguluses hariliku spinatiga.
See on üheaastane taim, tema botaaniline nimetus "tetragonia" ("neljakandiline" tõlkes kreeka keelest), on seotud tema viljade (sisaldavad 2-5 seemet) kujuga.
See spinat pärineb Austraaliast, Tasmaaniast, Uus-Meremaalt, kus ta avastas 1779 aastal botaanik, kes reisis koos kapten Cook´iga.
Juba kahe aasta pärast sattusid selle taime seemned Inglismaale, kust ta kiiresti levis üle Euroopa.
Inglased kasvatasid pikka aega seda taime vaid kasvuhoones, pidades seda lõunamaa taime väga soojust armastavaks, kuni 19 sajandi keskpaigas avastati juhuslikult, et taim kasvab edukalt ka avamaal ja juba 6 nädalat peale külvi saab tema lehti toiduks tarvitada.
Tänapäeval kasvatatakse spinat-ruutlehikut kõikides Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides ja USA-s. Meie aedades on see taim suur haruldus, kuigi selle taime lehed on väga heade maitseomadustega.
Spinat-ruutlehikul on rida erinevusi võrreldes hariliku spinatiga: ta ei kaota kaubanduslikku välimust õitsemisel, lehemass kasvab äärmiselt kiiresti. Teda saab kasvatada kogu suvise hooaja jooksul.
Uus-Meremaa spinati lehemass on "lihakas" - seda saab ühelt taimelt lõigata mitu korda. Lehed on rombjad, paksenenud ja lihakad, hambulised, lühikese lehevarrega, tumerohelised, väga mahlased.
Lehed paiknevad tugevalt harunenud varrel spiraalselt. Mõnikord on lehed punaka tooniga. Väikesed üksikud kahvatu-kollased õied moodustuvad ükshaaval lehekaenaldes.
Spinati õitsemine on väga pikaajaline ja kestab kuni sügiseni. Viljad on soomustatud, ogadega seemnekuprad, mis sisaldavad 3-8 seemet. Taime juuresüsteem on harunev, paiknedes mulla pealiskihis.