Spinat on üks hinnatumaid rohelisi kultuure. Eriti valgurikas ja sisaldab suurel hulgal rauda, kaaliumi, kaltsiumi ja erinevaid vitamiine. Keskvalmiv sort, kasvatamiseks avamaal ja kasvuhoones. Tõusmetest saagini kulub 28-30 päeva. Ovaalsed rohelised lehed moodustavad kompaktse, kuni 28 cm läbimõõduga puhma.
1,0 g = 90-110 seemet.
Ülivarajane saak.
Külvake spinatit augusti keskel ja katke külv kattekangaga. Vajadusel kastke. Enne hooaja lõppu kasvatab spinat korralikud rosetid. Soovitav on jätta kattekangas peenrale ka talveks. Roseti faasis taimed talvituvad lume all hästi.
Varakevadel, kohe pärast lume sulamist taimed ärkavad ja hakkavad kiiresti kasvama. 7-10 päeva pärast lume sulamist võite juba saaki koguda.
Suvine ja sügisene saak.
Külvake spinat harjumuspäraselt aprillis- mais avamaale. Spinati seemned idanevad küllaltki halvasti. Seepärast on mõistlikum segada seemned kõigepealt niiske saepuruga, asetada saepurunõu lahtisesse kilekotti ja sooja kohta. Nädala pärast külvake tärganud seemned maha. Külvake seemned 8-10 cm vahedega, sest liiga tihedalt külvatud taimed ei kasva korralikult. Ridade vahele jätke vähemalt 15 cm. Katke seemned mullaga umbes 2-3 cm paksuselt.
Mõni sõna mullast.
Spinat eelistab viljakat neutraalse happesusega mulda. Liiga vaesel mullal kasvanud taimed on nõrgad, helekollased ja väheste lehtedega. Seepärast tehke piisavalt kõrge peenar, mille alumise kihi moodustavad orgaanilised jäätmed (ärge viige neid kompostihunnikusse, vaid laotage tulevasele spinatipeenrale). Hea oleks lisada värsket või poolkõdunenud sõnnikut. Kui kasutate värsket sõnnikut, siis vältimaks nitraatide kogunemist taimedesse, puistake sõnnikule kahesentimeetrine saepurukiht ja kiht orgaanilisi jäätmeid. Kõige peale puistake tavalist viljakat mulda.
Spinat kasvab nii kiiresti, et suve jooksul võib seda külvata mitu korda, nii on teil kogu suve jooksul olemas värsked spinatilehed. Spinat valmib juba 30-40 päeva pärast külvamist.
Spinatit on toiduna kasutatud kogu maailmas, kuid sellel on ka mitmeid meditsiinilisi rakendusi. Lisaks sellele, et spinat on suurepärane vitamiinide ja mineraalide allikas, on see paljulubav ka vähivastase võitluse, vaimse stimulaatori, antioksüdandina ja luuhõrenemise vastu võitlejana.
Spinat on roheline lehtköögivili, mis pärines algselt Edela-Aasiast ja mida tänapäeval kasvatatakse enamikus maailma osades. Selle laiad ja siledad ning umbes kümne tolli pikkused lehed on üks populaarsemaid keedetud lehtköögivilju, kuigi lapsed seda kõikjal pahandavad. Spinatit kasutatakse ka toorelt salatites.
Kuigi spinatit kasutatakse kõige sagedamini toiduna, on sellel ka meditsiiniline väärtus.
On hästi teada, et spinat on täis vitamiine ja mineraalaineid. Kõige sagedamini seostatakse spinatit rauasisaldusega, kuid tegelikult on selles umbes sama palju rauda kui enamikus rohelistes lehtköögiviljades.
Spinati eristab tema kaltsiumi rohkus. See on ka suurepärane A-, C-, K-vitamiini ja foolhappe allikas.
Spinat on ka hea klorofülli allikas, mis teadaolevalt soodustab seedimist. Spinat on rikas ka karotenoidide beetakaroteeni ja luteiini poolest. See on ka hea bioflavonoidi kvertsetiini allikas, andes spinatile lisaks paljudele muudele eelistele antioksüdantsed omadused.
Spinati hämmastavate omaduste kohta on tehtud palju uuringuid. See on vähktõve vähendaja, kuna on näidatud, et see aeglustab maovähi ja nahavähi rakkude kasvu ning sisaldab mitmeid koostisosi, mis on näidanud, et need vähendavad käärsoolevähi tõenäosust. Spinatit kasutatakse ka osteoporoosiga seotud luuhõrenemise vältimiseks ja selle põletikuvastaste omaduste tõttu artriidivalu leevendamisel.
Spinat on hea südamele ja vereringesüsteemile ning sellel on energiat tõstvad omadused. Samuti on näidatud, et spinat parandab ajufunktsiooni ja võib vähendada vanusega seotud kognitiivseid probleeme. Spinat on tõesti üks looduse täiuslikumaid toiduaineid.