Mugul-harakputk

Mugul-harakputk: Gurmaanide unustatud köögivili.
Chaerophyllum bulbosum.
Söödav kaheaastane taim sarikõieliste (Umbelliferae) sugukonnast. Tuntud ka kui "naeris-harakputk".

BOTAANILINE PORTREE.
Taim kasvab 50–180 cm kõrguseks. Vars on seest tühi, kaetud lillakate laikudega (NB! sarnaneb mürgisele surmaputkele, kuid on söödav – aias kasvatades ohutu).
Lehed: Hallikasrohelised, kolm korda sulgjad, karvased.
Juurikas: Lühike, kooniline, meenutab väikest porgandit või pastinaaki. Viljaliha on valge või kreemikas.

AJALUGU JA MAITSE.
Teaduslik nimi pärineb kreekakeelsetest sõnadest chaero ("rõõmustan") ja phyllon ("leht"). Rohelisel osal on meeldiv vürtsikas aroom, mis meenutab aniisi ja peterselli segu tsitruselise noodiga.

KASVATAMINE: Varju taluv taim.
Mugul-harakputk on mullastiku suhtes vähenõudlik ja talub hästi varju. Seda võib kasvatada viljapuude all või aia ääres.
Külv:
* Sügiskülv (Soovitatav): Seemned külvatakse enne talve 1,5 cm sügavusele, et nad läbiksid loomuliku külmakihtistuse.
* Kevadkülv: Aprillist juunini. Tärkab 15–20 päevaga.
Hooldus: Harvendamine (10 cm vahega) ja kastmine põua korral. Peamine kahjur on porgandikärbes.
Koristus: Juurikaid koristatakse hilissügisel. Säilitatakse nagu porgandeid jahedas keldris liiva sees. Maitse paraneb seismisega.

KÖÖGIS: Kastanimaitse.
1. Juurikad: Tõeline delikatess! Keedetult või võis praetult meenutab maitse röstitud kastaneid ja sellerit. Sobib suurepäraselt liharoogade kõrvale.
2. Roheline: Kasutatakse värskelt salatites ja suppide kaunistamiseks. Kuumutamisel aroom kaob.

TERVISLIKKUS.
Sisaldab palju C-vitamiini, eeterlikke õlisid ja mineraale.
* Rahvameditsiin: Kasutatakse vererõhu alandamiseks, maksa toetamiseks ja seedimise soodustamiseks.
* Välispidiselt: Lehtedest tehtud mähised aitavad verevalumite ja nahapõletike korral.