Lääts
Lääts - Lens culinaris L.
Seemnetes on kuni 36% valke, kuni 2% rasva, kuni 60% lämmastikuvabu ühendeid, 2,5-4,5 % tuhka, 2,5-4,9 % kiudaineid. Valgusisalduselt ja seemnete keeduomadustelt ületab lääts hernest, kikerhernest, seahernest ja aeduba.
AGROTEHNIKA.
Eelkultuurid. Parimateks eelkultuurideks läätsele on taliviljad ja rühvelkultuurid (kartul ja mais). Suurte saakide saamise eelduseks on umbrohupuhas maa. Lääts, nagu ka teised liblikõielised, rikastab mulda lämmastikuga ja on heaks eelkultuuriks teistele.
Väetamine. Vahetult läätsele orgaanilist väetist ei anta, kuna see soodustab haljasmassi teket ja vähendab terasaaki. Läätse kasvatatakse kas teisel või kolmandal väljal peale orgaanilise väetise andmist. Ligikaudsed mineraalväetiste annused on järgmised: puutuhk 30-50 g/m2, fosforiidijahu 30-50 g/m2 või superfosfaat 20-30 g/m2, kaalisool 10-15 g/m2. Väetis antakse sügisel enne maaharimist või kevadel enne kultiveerimist. Lämmastikväetised on efektiivsed vaid kasvu algusperioodil, mil juurtele ei ole moodustunud piisavalt mügarbaktereid. Kevadel antakse 10 g/m2 kohta ammooniumnitraati. Happelisi muldi tuleb lubjata.
Külv. Külvatakse siis, kui mullatemperatuur külvisügavusel (4-6 cm) on 5-6 °С. Varajase külvi puhul saadakse suurem saak ja haiguste ning kahjurite oht on väiksem. Külvatakse reaskülviga (ridade vahe 10-15 cm), külvinorm suureseemnelistel sortidel 13-17 g/m2 (250-270 seemet), peeneseemnelistel 7-10 g/m2 (270-320 seemet). Külvisügavus 3-5 cm. Kergematel muldadel võib külvata sügavamale, raskematel pinnale lähemale. Pärast külvi rullitakse, see soodustab ühtlast tärkamist.
Hooldus. Umbrohtude hävitamiseks äestatakse peale tõusmete ilmumist, seda tehakse keskpäeval, kui taimed pole nii haprad kui hommikul. Edasine hooldus seisneb rohimises, kuivade ilmadega tuleb ka kasta. Rohimisel eemaldatakse vikitaimed, mille seemned sarnanevad läätse seemnetele.
Saagikoristus. Kaunad valmivad ebaühtlaselt – alguses alumised, siis ülemised. Eriti venib valmimine vihmaste ilmadega. Seepärast alustatakse koristamisega, kui taime alumised ja keskmised seemned on valminud, see aitab vältida seemnekadu, sest liiga kaua taimel olnud kaunad avanevad ja seemned kukuvad välja. Ülemiste kaunade seemned, mis on veel rohelised, valmivad pärast järgi. Söögiks kasutatakse mitte ainult valminud seemneid, vaid ka valmimata seemneid, neid peetakse isegi maitsvamateks.
Seemnetes on kuni 36% valke, kuni 2% rasva, kuni 60% lämmastikuvabu ühendeid, 2,5-4,5 % tuhka, 2,5-4,9 % kiudaineid. Valgusisalduselt ja seemnete keeduomadustelt ületab lääts hernest, kikerhernest, seahernest ja aeduba.
AGROTEHNIKA.
Eelkultuurid. Parimateks eelkultuurideks läätsele on taliviljad ja rühvelkultuurid (kartul ja mais). Suurte saakide saamise eelduseks on umbrohupuhas maa. Lääts, nagu ka teised liblikõielised, rikastab mulda lämmastikuga ja on heaks eelkultuuriks teistele.
Väetamine. Vahetult läätsele orgaanilist väetist ei anta, kuna see soodustab haljasmassi teket ja vähendab terasaaki. Läätse kasvatatakse kas teisel või kolmandal väljal peale orgaanilise väetise andmist. Ligikaudsed mineraalväetiste annused on järgmised: puutuhk 30-50 g/m2, fosforiidijahu 30-50 g/m2 või superfosfaat 20-30 g/m2, kaalisool 10-15 g/m2. Väetis antakse sügisel enne maaharimist või kevadel enne kultiveerimist. Lämmastikväetised on efektiivsed vaid kasvu algusperioodil, mil juurtele ei ole moodustunud piisavalt mügarbaktereid. Kevadel antakse 10 g/m2 kohta ammooniumnitraati. Happelisi muldi tuleb lubjata.
Külv. Külvatakse siis, kui mullatemperatuur külvisügavusel (4-6 cm) on 5-6 °С. Varajase külvi puhul saadakse suurem saak ja haiguste ning kahjurite oht on väiksem. Külvatakse reaskülviga (ridade vahe 10-15 cm), külvinorm suureseemnelistel sortidel 13-17 g/m2 (250-270 seemet), peeneseemnelistel 7-10 g/m2 (270-320 seemet). Külvisügavus 3-5 cm. Kergematel muldadel võib külvata sügavamale, raskematel pinnale lähemale. Pärast külvi rullitakse, see soodustab ühtlast tärkamist.
Hooldus. Umbrohtude hävitamiseks äestatakse peale tõusmete ilmumist, seda tehakse keskpäeval, kui taimed pole nii haprad kui hommikul. Edasine hooldus seisneb rohimises, kuivade ilmadega tuleb ka kasta. Rohimisel eemaldatakse vikitaimed, mille seemned sarnanevad läätse seemnetele.
Saagikoristus. Kaunad valmivad ebaühtlaselt – alguses alumised, siis ülemised. Eriti venib valmimine vihmaste ilmadega. Seepärast alustatakse koristamisega, kui taime alumised ja keskmised seemned on valminud, see aitab vältida seemnekadu, sest liiga kaua taimel olnud kaunad avanevad ja seemned kukuvad välja. Ülemiste kaunade seemned, mis on veel rohelised, valmivad pärast järgi. Söögiks kasutatakse mitte ainult valminud seemneid, vaid ka valmimata seemneid, neid peetakse isegi maitsvamateks.
Eng.: Lentil. Suom.: Linssi. Sven.: Lins. Bot.syn.: Vicia lens L.